Kuremaa lossis peeti möödunud laupäeval ansamblite päeva “Vooremaa 2016”. Kaugeima külalisena osales sellel Rakvere ukraina kogukonna Barvinok vokaalansambel.
Kui kunagi kujutas “Vooremaa” nimeline ansamblite kokkusaamine endast konkurssi ja vältas hiilgeaegadel kaks päeva, siis viimastel aastatel tullakse Kuremaa kultuuriseltsi Jensel kutsel kokku selleks, et lihtsalt üksteisest ja laulmisest rõõmu tunda. Tänavu osalesid ansamblite päeval lisaks Jenseli enda naisansamblile ja seenioride segaansamblile (mõlemat juhendab Vello Pütsep) Jõgeva kultuurikeskuse ansambel Kuukressid (juhendaja Hillar Laane), Mustvee kultuurikeskuse naisansambel Rodnik (juhendaja Jelena Putškova) ja eelpool mainitud Rakvere ukraina kogukonna Barvinok vokaalansambel (juhendaja Svetlana Furtseva). Nii et osalenud kollektiivide arv polnud suur, ent samas sai publik elamusi laias skaalas: eesti lauljate vaoshoitumatele esitustele pakkusid temperamentset vaheldust Mustvee venelannad ja Rakvere ukrainlannad.
Iga ansambel esitas kolm-neli laulu, mis andsid tegelikult päris hea ülevaate kollektiivi repertuaarieelistustest ja võimetest. Tore oli see, et mitut ansamblit saatis tunduvalt rikkalikum, mitte ainult klaverist koosnev instrumentaalkoosseis. Tore oli ka see, et instrumentaalansambli Retpop saatel sai ka ühislaule laulda. Selleks olid ette valmistatud vastavad laululehed. Õhtujuhiks palutud Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Vahur Kukk tegi oma tööd vaheldumisi eesti ja vene keeles ning pikkis ansambleid tutvustavatesse vahetekstidesse mõnusaid huumoriterakesi.
Rakvere ukraina kogukonna Barvinok ansambel oli Kuremaal külas juba teist korda. Esimest korda kutsus kultuuriseltsi Jensel eestvedaja Vello Pütsep nad sinna üle-eelmisel aastal.
“Tookord meile siin meeldis ja tulime hea meelega uuesti. Siin on ilus loss ja tore seltskond,” ütles ansambli liige Nadežda Gavrilova.
Suur kogukond
Tema sõnul on ukraina kogukonna ansambel tegutsenud kaksteist aastat ning koos käiakse Rakvere kultuurikeskuses kaks korda nädalas. Lauldakse ukraina rahvalaule, aga ka muud repertuaari, sealhulgas eesti- ja ingliskeelseid laule. Esinemas on käidud Tallinnas, Jõhvis ja Narvas. Ka Rakvere linna päevadel ollakse ikka publiku ees. Esinedes kantakse ukraina rahvarõivaid.
“Seelikud lasksime teha, aga särgi tikandid on nii mõnelgi naisel enda tehtud. Minul ka,” ütles Nadežda Gavrilova.
Tema sõnul on Rakveres lisaks ukraina kultuuriseltsile ka vene, ungari ja soome kultuuriselts. Ukraina kogukond on aga päris suur. Osa selle liikmetest on Eestis sündinud, osa mitte. Ent ka need, kes pole, on Eestis päris kaua elanud, Gavrilova ise näiteks juba 55 aastat. Sellest, et Ukrainal praegu eriti hästi ei lähe, on Rakvere ukrainlastel väga kahju.
“Nad võiksid seal ometi saavutada sellised kokkulepped, mis võimaldaksid elu normaalsetesse ja turvalistesse rööbastesse tagasi juhtida,” arvas Nadežda Gavrilova.
Üks teenekamaid ansamblilauljaid ansamblite päeval oli Kuremaa seenioride segaansambli liige Erika Monikainen. Ta on erinevates ansamblites laulnud 1970. aastast peale ning lisaks sellele tegutsenud ka solistina.
“Mulle meeldivad n-ö sõnumiga laulud, millel on ka köitev meloodia. Moodsam helikeel mulle ei passi,” ütles Erika Monikainen. “Ansambli proovidel meeldib mulle aga käia ka sellepärast, et see on mõnus koht, kus huvikaaslastega kokku saada ja suhelda.”
Ei jää võõraks
Kuremaa naisansambli laulja Riina Pärn lisas, et ansamblis on tore laulda juba sellepärast, et siis on põhjust lossis käia.
“Et Kuremaal töökohti napib, käib enamik naisansambli liikmetest tööl mujal. Ning kui me siis ansambli proovidel ka ei käiks, jääks loss meile täiesti võõraks. Aga enamikul meist on ju siin töötamise ajast ilusaid mälestusi,” sõnas Riina Pärn.
Samuti naisansamblis laulva Erika Jõgi arvates on ansambli proovil käimine justkui harjumus, aga hea ja kasulik harjumus.
“Öeldakse ju, et kes suudab diivanilt tõusta ja esimesed viis sammu ukseni astuda, see on juba võitja. See kehtib nii tervisespordi kui ka taidluse puhul,” ütles Erika Jõgi.
Nii tema kui ka teised ansamblilauljad tõdesid, et kuni meil Vello Pütsepa näol kultuurielu hing veel olemas on, niikaua tuleb ikka taidluses kaasa lüüa.
Ansamblite päeva kohta ütles Erika Jõgi, et see oli tore.
“Jälgisin huviga Mustvee naiste laulmist. Nad peavad häält kuidagi teisiti tekitama, et see nii kandev on,” arvas ta.
Erika Monikainen meenutas aga neid aastate taha jäänud aegu, mil Kuremaal veel arvuka osalejaskonnaga ansamblite konkursse korraldati ning suisa mitmes eri kategoorias paremaid välja selgitati.
“Need ajad ei tule enam kunagi tagasi,” tõdes ta realistlikult.
Monikainen meenutas ka seda, et mitmel aastal korraldati Kuremaal Vooremaa-teemaliste laulude konkurssi. Paremaks tunnistatud palasid on veel praegugi Kuremaa ansamblite repertuaaris.
Möödunud laupäeval Kuremaal nähtu-kuuldu põhjal võis küll tõdeda, et ansamblilaul pole täiskasvanute hulgas enam nii populaarne kui aastaid tagasi, ent kuuldused selle surmast on ka tugevasti liialdatud.
RIINA MÄGI
