Möödunud pühapäeval peetud Kuremaa 41. maastikujooksu võitis naistest Laura Suur ja meestest Ago Vahtra. Tähelepanuväärne oli tänavune võistlus eelkõige selle poolest, et sellega tähistati 40 aasta möödumist esimesest Kuremaa maastikujooksust.
Laiuse voorel kulgenud kümnekilomeetrisele rajale, mis ühel lõigul kattus ka Kuremaa terviseradadega, lähetati eraldistardist 25 võistlejat, kelle hulgas oli seekord erakordselt palju naisi.
„Tavaliselt on naisjooksjaid nii vähe, et eraldi vanuseklasse pole neile mõtet teha,” ütles jooksu korraldaja, Kuremaa kultuuriseltsi Jensel eestvedaja Vello Pütsep. „Seekord oli neid aga peaaegu niisama palju kui mehi. Kompensatsiooniks selle eest, et mehi autasustati kolmes eri klassis, naisi aga ainult ühes, saatsime naised pärast tasuta sauna.“
Naistest noppis ajaga 43.10 kindla võidu eelkõige orienteerujana tuntud Jõgeva valla neiu Laura Suur. Ajaga 47.13 jäid teist ja kolmandat kohta jagama Laura Kallas Rakverest ja Tiiu Müürsepp Tartust.
Meeste esikolmikusse pääsenud olid kõik Jõgevamaalt: esikoha saanud luualasele Ago Vahtrale (38.33) järgnesid Martin Toht Jõgevalt (40.08) ja Kaido Saar Luualt (43.04). Alla 18-aastaste noormeeste auhinnakohadki jäid oma maakonda: Allar Soo Puurmanist võitis ajaga 39.13, talle järgnesid Kaimo ja Kain Saar Luualt (ajad vastavalt 45.47 ja 47.27). Ainus võistlusklass, milles esikoht maakonnast välja läks, oli meesveteranide klass. Seal oli kiireim tartlane Udo Lüüs (45.40), järgnesid jõgevlased Heino Põldoja (46.24) ja Tauno Kure (46.54).
Kaheksa veterani
Vello Pütsepa sõnul jääb Kuremaa maastikujooks Eesti jooksuürituste hulgas ealt alla ainult ümber Viljandi järve jooksule.
„Kui 1968. aastal Kuremaa sovhoostehnikumi tööle tulin, asus siin õppima viis-kuus innukalt jooksmise ja suusatamisega tegelevat poissi,” meenutas Vello Pütsep. „Koostöös nende ja tollase komsomolisekretäri Arno Lindebergiga saigi maastikujooks 1969. aastal käivitatud.”
Ka Kuremaa jooksu rada kulges varasematel aastatel ümber järve. Nüüd joostakse juba mõnda aega kuivemal maastikul ja täpselt kümnekilomeetrisel ringil (varem sõltus raja pikkus järve veetasemest). Nii on eri aastatel joostud ajad enam-vähemgi võrreldavad. Kolmel korral (aastatel 1997-1999) joosti tavalise pikkusega distantsi kõrval ka täispikka maratoni.
Oma maakonna sportlaste kõrval on Kuremaa jooksudel kaasa teinud ka teiste maakondade omi. Teiste hulgas on siin võistelnud Eesti omaaegsed jooksutipud Enn Sellik, Toivo Koovit, Vladimir Heerik, Vjatšeslav Košelev jt. Tähelepanuväärne oli see, et 36st esimesel Kuremaa jooksul osalenud võistlejast said tervelt kaheksa aega tulla ürituse 40. aastapäeva pidama. Jooksurajale keegi neist enam ei läinud, küll aga vaadati huviga pealt, kuidas nooremad võistlevad.
Omapäraks eraldistart
Kuremaa jooks on nelja aastakümne kestel üle elanud paremaid ja halvemaid aegu.
„Algul oli lihtne: korraldamisele panid õla alla nii tehnikum kui ka majand, õpilasi ja õpetajaid sai kohtunike ja ajaarvestajatena kasutada,” ütles Vello Pütsep. „Kuremaa jooksu omapära on ju eraldistart ning aegade arvestamine mõnevõrra keerulisem kui ühisstardi puhul.”
Samas on just jooksu omapära see, mille pärast teatud osa võistlejaid sellel ikka ja jälle osaleda tahab: kui ühisstardi puhul saab juhtpositsioonil olija piisava edumaa korral endale distantsi jooksul ka väikest lõdvakslaskmist lubada, siis eraldistardi puhul tuleb kogu aeg joosta viimast välja pannes.
Et huvilisi on, pole ka korraldajad püssi põõsasse visanud, ehkki kogu jooksuüritusega seotud eeltöö tuleb ära teha kahel mehel — Vello Pütsepal ja Andres Lippuril —, ning toetust õnnestub ettevõtmisele kultuuriseltsi Jensel kaudu saada tavaliselt vaid paar tuhat krooni.
„Kui vald või maakond ettevõtmisele senisest tugevamini õla alla paneks, siis teeks suurema isuga edasi,” ütles Vello Pütsep. „Tegemist on ju ikkagi soliidsete traditsioonidega spordiüritusega.”
Suhteliselt väikest osalejate arvu kommenteerides ütles ta, et võistlusele võimsama reklaami tegemiseks napib korraldajatel lihtsalt raha. Portaalile Sportinfo tuleks näiteks võistluse reklaamimise ja online-registreerimise võimaluse eest välja käia enam raha, kui terve võistluse korraldamiseks praegu toetust saadakse. Kui kohale tellida ka kaasaegne ajavõtusüsteem, siis veelgi enam.
„Praeguste vahenditega saaksime hakkama ehk 70-80 võistlejaga. Seepärast polegi otstarbekas jooksule väga kõva reklaami teha,” ütles Vello Pütsep.
Ehkki Pütsep on juba viimased kümme aastat lubanud, et korraldab Kuremaa jooksu viimast korda, on oht, et ta jälle sõna ei pea ning ürituse ka tuleval aastal püsti paneb. Jooksuhuvilised ainult rõõmustavad selle üle.
RIINA MÄGI
