Tütarettevõtte käivitamiseks osteti Kuremaa Envekolt endine keskkatlamaja üldpinnaga 650 ruutmeetrit. Veebruari lõpus lõhkas Tapa Väljaõppe Pioneerkool katlamaja 30 meetri kõrguse korstna ja siis sai hoonet tootmisettevõtteks ümber ehitama hakata.
Renoveerimistööd algasid veebruaris ja peavad lõpule jõudma 5. aprilliks. Neid teeb OÜ Alusehitus. Esimese etapi investeeringuks kulub 2,7 miljonit krooni.
Töötajate otsimisega on juba alustatud ning töövärbamiskuulutused on avaldatud nii Vooremaas kui ka Ärilehes.
“Edasised plaanid sõltuvad sellest, kas me leiame uude ettevõttese piisavalt häid töötajaid, kes suudavad valmistada kvaliteetset toodangut. Kui näeme, et tütarfirma on edukalt käivitunud, siis laiendame Kuremaal tootmist veelgi ja toome sinna toodete lõppviimistluse ning ka kvaliteedikontrolli. Sel juhul läheb Kuremaa ettevõttes valmistatu otse tellijatele. Esialgu viimistletakse autotarvikuid Tartu emafirmas,” rääkis Tarmeteci juhataja Toomas Lepp.
Valmistatakse ka raamidetaile raskeveokitele
Tarmetec on viimase kolme aastaga Tartus Puiestee tänaval välja ehitanud 3000 ja Sepa tänaval 1500, kokku seega 4500 ruutmeetrit tootmispinda.
“Valmistame Euroopas toodetavatele raskeveokitele ja Euroopa ning Jaapani päritolu sõiduautodele, ka maasturitele, autotarvikuid. Välisriikides ostavad meie tooteid 30 ja Eestis ligi 1000 klienti, näiteks Mercedes, Scania, Volvo ja MAN marki raskeveokeid tootvad autotööstusettevõtted,” teatas Toomas Lepp.
“Kuigi meid tuntakse rohkem METEC kaubamärgi all maasturite lisavarustuse (astmelauad, laternakandurid, ilukilbid, esi- ja tagastanged jne) valmistajana, moodustab see tegelikult ainult ühe neljandiku meie toodangust. Valmistame veel suures koguses raskeveokite raamidetaile. Tootmisel on kaks suunda. Tooteid valmistame nii roostevabast kui tavalisest terasest,” lisas ta.
Allhankijad ei suutnud kasvutempoga sammu pidada
Kuremaale tulemise üheks põhjuseks oli asjaolu, et juba 1999. aastast alates on mitmed Jõgevamaa väikeettevõtjad teinud Tarmetecile lihvimis- ja poleerimisteenust, seda just roostevabast terasest valmistatud toodete osas. Et väikeettevõtjad ei suutnud nõudluse kasvutempoga kaasa tulla ega olnud võimelised suurendama teenustööde mahtu nii palju, kui Tarmetec soovis, siis hakatigi mõtlema uue ettevõtte rajamisele.
“Otsustasime, et tuleme Jõgevamaa väikeettevõtjatele selles mõttes appi, et investeerime nüüdisaegsete tootmisruumide ehitamisse ja seadmetesse, mis võimaldaksid tõsta töö tootlikkust. Pöördusime eelmise aasta oktoobris Jõgeva vallavalitsuse poole küsimusega, kas vallas on tööstuslikku infrastruktuuri, mis sobiks tootmisettevõttele. Valla majandusnõunik Uno Laul soovitaski ühe variandina Kuremaa endist katlamaja, mis ei olnud enam kasutusel. Pärast teiste variantide läbivaatamist tundus katlamaja kõige sobivam just seetõttu, et selle ümber on vaba maad, kus on võimalik vajadusel tootmist laiendada. Omandatud hoone on parajalt suur, kuid selle juures oli veel teine hea asi: meil on võimalik tootmispinda juurde ehitada,” märkis Toomas Lepp.
Kuremaa variandi plussiks on tõsisasi, et asula on Jõgevalt ainult 10 kilomeetri kaugusel ning Jõgevaga on väga hea bussiühendus. Samuti pole Kuremaalt palju maad Palamusele ega ka Laiusele.
1996. aastal loodud ja nullist alustanud ehk nõukogudeaegse taustata metallitöötlemisfirma OÜ Tarmetec annab Tartus tööd rohkem kui 200 inimesele. Viimasel viiel aastal on firma käive aastas kasvanud 40 protsenti. 2003. aasta käive oli 80 miljonit krooni, millest 70 miljonit moodustas eksport autotööstustele. Selle aasta prognoosiks on 110 miljonit krooni, millest 100 miljonit krooni moodustab eksport.
Mullu investeeris Tarmetec firma laiendamisse 22 miljonit krooni, millest tootmishoone ehituseks kulus 7 miljonit. Ülejäänud raha eest osteti uusi seadmeid.
RAIVO SIHVER
