 |
Eile avati pidulikult Jõgeva vallavalitsuse eestvõttel renoveeritud Kuremaa tuuleveski. Jahu sinna siiski jahvatama pole mõtet minna, küll aga saab veskis uudistada tuueveskite teemalist ekspositsiooni ning nautida kaunist vaadet Kuremaa järvele ja ümbritsevale Vooremaale. |
Kui põhiosa ehitustööst tehti veski juures ära juba jõuludeks ning tiivad paigaldati jaanuaris, siis heakorra- ja haljastustööd, kivisillutise paigaldamine veski seina äärde, parkla märgistamine ja sinna keskkonnasõbraliku välitualeti rajamine jäid paratamatult kevadeks: neid töid ei saa lume ja külmaga lihtsalt teha. Paraku andis veski renoveerimisel peatöövõtjaks olnud OÜ Wunibald Ehitus märtsis sisse pankrotiavalduse, mille kohus ka rahuldas, nii et tegemata tööde tarvis tuli kiiresti hanke korras uus peatöövõtja leida.
„Ühest küljest läks kõik hästi, sest uus peatöövõtja, meie oma vallas tegutsev OÜ Merelen tegi tegemata jäänud tööd ära odavamalt kui Wunibald lubas,“ ütles veski renoveerimise projektijuht, Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul. „Teisalt polnud meil selle murega, et veski aknad kehvasti lahti-kinni käivad ja kusagilt vett läbi tuleb, enam kellegi poole pöörduda, sest uus peatöövõtja ei saa vastutada eelmise vigade eest. Ehitustöödele kehtinud kaheaastane garantiiaeg ongi Wunibaldi pankroti tõttu sisuliselt olematuks muutunud.“
Suuri etteheiteid projektijuhil Wunibaldile siiski polnud ja ka renoveerimisprojekti autor Urmas Arike oli firma poolt tehtuga rahul.
„Selles firmas olid Jaani kiriku restaureerimise ja muude oluliste projektide kogemusega töömehed, kellele ma ei pidanud õpetama, kuidas kivi seina panna, vaid kes võisid mulle seletada, kuidas nad seda tegid,“ ütles Urmas Arike.
Veskimüürist välja langenud kive tuligi üsna palju asendada, müüri ülemine osa aga sootuks uuesti laduda. Projekteerimistöö polnud Arikese sõnul väga keeruline, sest umbkaudu 150 aastat vana veski välisilme taastamisel olid eeskujuks vanad fotod, veski sisemuse kujundamisel tuli aga arvestada vallavalitsuse põhjendatud soove.
Uus ja vana sisu
Kui veski sisemus oleks taastatud selle ajaloolisel kujul, oleks see olnud küll ehk huvitav vaadata, aga oleks välistanud veskiruumide kasutamise infopunkti ning pidude ja koolituste pidamise paigana. Nüüd aga leiab veskisse astuja esimeselt korruselt õdusa kamina, toolide-laudade ja väikese letiga 50 ruutmeetrise peosaali, teiselt korruselt pisut väiksema ruumi, kus korraldada näitusi ja koolitusi, ning kolmandalt korruselt Vabaõhumuuseumi abiga koostatud ekspositsiooni, mis annab ülevaate Eestis leiduvatest Hollandi tüüpi tuulikutest. Selle korruse ehteks on Kuremaa tuuleveski makett, mille autoriks selle ala tuntud spetsialist Peet Veimer. Maketilt näeb külastaja veski sisemust selle algkujul ning saab aimu sellest, kuidas seal omal ajal jahu jahvatati.
Neljandal, kõige kõrgemal korrusel on kitsad vaateaknad, mille juurde jõudmiseks tuleb, tõsi küll, kummargil jämedate puittalade alt läbi ronida.
„Mugavamaid vaateaknaid ei saanud paraku teha, sest ehitis on muinsuskaitse all ning selle välisilmet ei tohtinud lähtuvalt vastavatest eritingimustest olulisel määral muuta,“ ütles Uuno Laul.
Veski renoveerimine läks tema sõnul ühtekokku maksma 2,8 miljonit krooni. Suurem osa sellest — 2,4 miljonit krooni — saadi toetusena Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, Muinsuskaitseamet toetas projekti 380 000 krooniga. Ülejäänu jäi vallavalitsuse kanda. Haldama hakkab veskit Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus.
Eesmärkidele lähemale
„Veski valmimine aitab ühest küljest täita vallavalitsuse eesmärki kujundada Kuremaast Vooremaa pärl,“ ütles veski avamisel sihtasutuse juhatuse liige Vahur Kukk. „Teisalt toob see lähemale maavalitsuse arenguvisioonide täitumise: ühe alavisioonina on neis ette nähtud ju Jõgevamaa katmine ühtse peatus- ja puhkekohtade võrgustikuga.“
Heameelt selle üle, et kõrgelt voorelt kaugele paistev vana veski korda sai, avaldasid ka maavanem Aivar Kokk, Jõgeva vallavanem Saima Kalev ning naaberomavalitsuste juhid, Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev ja Torma vallavanem Riina Kull. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskeskkonna divisjoni arenduskonsultant Kait Kabun arvas aga, et sellise objekti valmimise üle võib Jõgeva vald vaid uhkust tunda.
„Tänu sellele, et veskis saab ülevaate selle kunagisest töötamispõhimõttest ning infot ümberkaudsete vaatamisväärsuste kohta, on siia asja nii ajaloo- ja kultuurihuvilistel täiskasvanutel kui ka kooliõpilastel,“ ütles Kait Kabun. „Kohalikud elanikud saavad rõõmu tunda aga selle üle, et üks lagunev hoone korda sai. Nüüd tuleks veel vaeva näha selle paiga laiemale avalikkusele tutvustamisega: siis teavad ka kaugemalt tulevad huvireisijad siit läbi tulla.“
Vähemasti esialgu hakkab veski avatud olema neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti kella 12-16 ning külastajaid võtab veski perenaise rollis vastu Kuremaa tuntud käsitöömeister Eevi Kuslap, kelle kaltsuvaipade, klaasehistööde ja maalitud portselani näitusmüük praegu veski teisel korrusel avatud on.
„Edaspidi võiksid veskis peale firma- ja perepidude toimuda ka kontserdid ja teatrietendused,“ ütles Uuno Laul. „Kõigi loomeinimeste sellekohased ettepanekud on teretulnud.“
Mõistagi oli ka valla majandusspetsialist rõõmus selle üle, et veski korda sai.
„Oma roll oli selles, et veski üldse tänini säilis, ka kunagistel Kuremaa noortel, kes sovhoostehnikumist saadud materjalidega endale 1980. aastate lõpus peopaiga rajasid,“ ütles Uuno Laul. „Poleks nad tookord veskile katust peale teinud, poleks nüüd enam midagi taastada olnud.“
iii
RIINA MÄGI
