“Mitte poleks uskunud, et siinsamas nii lähedal tegutseb taoline tuuleveski,” tõdes rahulolevalt üks maakonnakeskuse lähedal elav naine, kui oli Kuremaa tuulikus ära käinud.
Ta polnud kahjuks varem tuuliku juurde sattunud ega teadnudki õieti selle olemasolust. Nii oli koos sõpradega tuuliku juurde sattumine talle tõeliseks üllatuseks.
Kuremaa tuuliku veskimees Priidu Raudkats muheles rõõmsalt ja kutsus külalisi omakorda oma külalisi taas veskisse tooma. Sest on ju tore, kui pakutu kellelegi korda läheb ja keegi sellest ka rõõmu tunneb.
Külalisi Uus-Meremaalt ja Tartust
Kõige kaugemad külalised on Raudkatsi sõnul tänavu veskis käinud Uus-Meremaalt. Need olid maoorid.
Ühel pühapäeva õhtupoolikul tuli Tartust Kuremaale üks noor pere. Pereisa oli veski ajaloo endale väga põhjalikult selgeks teinud ja esitas palju küsimusi. Ta oli reisi ette valmistades internetis surfanud. “Kui niiviisi tullakse, siis minul on sellest ainult hea meel,” lisas Raudkats.
Aga väga palju inimesi tuleb lihtsalt niisama uudistama. Eriti just nooremad inimesed. “Ega kõik, kes siia auto pargivad, uksest sisse astu,” tunnistas mees. Tema hinnangul on see loomulik. Sest meie rahvas on vaene. “Meie pileti hind on küll 80 senti täiskasvanule, laps saab 20 sendiga hakkama. Ma ei ole kedagi tagasi saatnud, kel piletiraha maksta pole. Esimesel korrusel on nad kõik saanud ringi vaadata ning veskijuttu samuti kuulda. Kui inimene on juba siia tulnud, siis midagi peab ta ikka näha saama,” tõdes Raudkats.
Välismaalased leiavad alati piletiraha. “Nad on meie suhtes heatahtlikult ja positiivselt meelestatud. Nad tunnevad huvi detailide vastu,” rääkis veskimees.
Krimmi eestlased teavad oma suguvõsast kõike
Lisaks eesti keelele saab ta hakkama kolme n-ö kohaliku keelega – vene, inglise ja soome keelega. Saksa keelt ta paraku ei oska ja tunnistas, et seda oleks hädasti vaja. Sest tänavu liigub palju sakslasi.
Kuid on ka inimesi, kes inglise, soome ja vene keelt ei oska. Siis tuleb käed-jalad appi võtta. Kord tuli üks Venemaalt Smolenski lähedalt pärit mees tuulikusse ja küsis kohe ukse pealt, mis keeles võib suhelda.
Mitte väga ammu käisid Kuremaa tuulikut vaatamas Krimmi eestlased, kelle esivanemad on pärit Järvamaalt. “Need inimesed läksid sinna 1860nendatel aastatel. Nüüd tulid nende järeltulijad siia. Ja mis kõige imekspandavam – nad teadsid detailideni oma suguvõsast kõike. Tõsi, nende eesti keel jättis soovida, praktiliselt nad ei rääkinud enam emakeelt. Nende sõnatagavara ulatus umbes 30-40 sõnani. Tegemist oli ülisümpaatsete inimestega,” lisas Priidu Raudkats.
Veskimees tuleb külalistele vastu
Mees töötab veskis teist suve. “Möödunud aastal käisid meie juures kõik Balti mere ääres elavad rahvad, välja arvatud poolakad. Ka tänavu pole meieni veel ühtegi poolakat jõudnud,” lisas ta.
Kõige rohkem rahvast käib veskit vaatamas ikka laupäeviti. Pühapäeviti ja reedeti külalisi napib, kuid neljapäeviti on neid samuti omajagu.
Tuuliku külaliste arvu suurendavad kõikvõimalikud lähikonnas peetavad suveüritused. Sageli helistavad külalised ka ette ja teatavad oma tulekust.
“Ühel reedesel päeval väntasid kaks meest siia tuuliku juurde. Nad olid Soomest tulnud, parkinud Kuremaa järve äärde ja hakanud ümbrusega tutvuma. Mehed küsisid lõpuks, kui kaua veski lahti on, neil naised ka kaasas, kes samuti tuulikut näha tahaksid. Niiviisi tulid ka kaks daami veskisse,” lisas ta.
USAst on tänavu Kuremaa tuulikus käinud vaid üks inimene, Ohio osariigi kooliõpetaja. “Väga tore mees, rääkisime pikalt. Ta tundis meie koolide vastu huvi – kus meie lapsed koolis käivad, kuidas nad kohale jõuavad. Näitasin talle ülevalt ka Jõgeva linna.”
Kuremaa veski teisel korrusel saab vaadata Rein Erebi tušijoonistusi. Ühe pildi on Priidu Raudkats juba ka müünud. Lisaks on üks pilt veel kohe omanikku vahetamas. “Üks Tartust pärit naine käis siin ja ütles, et tal saab varsti maja valmis ja ta sooviks seda pilti oma uude kodusse,” märkis veskimees. Nüüd ootab pilt uut omanikku.
Kolmanda korruse tuulikute piltide kohta on Priidu Raudkats kuulnud väga palju lugusid. Näiteks Parikal pidi pildi peal olema võimalusel ühel daamil alati kübar peas.
Tuuliku makett populaarne
Tuuliku makett on väga populaarne, sellega on võimalik selgitada, kuidas tuuleveski töötab. “Peterburist käis siin üks pere, pereisa teadis väga täpselt, kuidas tuulik töötab. Ta selgitas seda oma perele väga lihtsalt. Minul ei olnudki enam midagi rääkida,” tunnistas Raudkats. Eriti oluline on, et inimesed tunnevad mõne tuuleveski ära. “Äratundmise rõõm on alati kõige suurem rõõm,” lisas veskimees.
Nüüd teab ta palju uusi lugusid. “Ma olen tänulik kuulaja, nii saan jälle palju teada,” tunnistas mees.
Vilja jahvatab Eestis praegu ainult üks tuuleveski, see on Roosna Alliku lähedal Seidlas. Seal jahvatatakse tõepoolest tuuleenergiaga vilja. Tõsi, mitte jahu tootmiseks, vaid turistidele näitamiseks.
Väga sageli külastavad reedeti tuulikut pulmalised, vastabiellunud teevad pilti nii õues kui ka kolmanda korruse akna juures.
Selleks, et midagi näha, tuleb teha veskile kummardus. Seejärel tasuks võtta raske viljakott ning istuda ja uurida ümbrust. Jõgeva linna näeb mobiilimastide vahelt. Kuremaa järvele on väga ilus vaade. Samuti näeb ülevalt Varbeveret, Vooret, Sadalat ja Leedit. Kui on binokkel kaasas, siis võib ümberringi kokku lugeda kuni 17 mobiilimasti.
Kõige rohkem on Raudkatsi sõnul kolmandale korrusele mahtunud 44 inimest. “See oli üks pulmaseltskond, kes tulid peojärgsel päeval pead värskendama. Nad olid väga rahul, et siia sattusid.”
Kuremaa veski on avatud neljapäevast pühapäevani kella 13-17, kuid veskimees tuleb kohale ka teistel päevadel, tasub ainult helistada.
i
HELVE LAASIK
