Möödunud pühapäeval Kuremaa lossis toimunud 50. sünnipäeva kontserdil esitas Kuremaa naisansambel südantsoojendavaid ja populaarseid laule oma mitmekülgsest repertuaarist. Esinemisega põimusid lood muusikakollektiivi tegevusest poole sajandi vältel.
Kunagi käisid lauluhuvilised naised Kuremaa kandist harjutamas Kivijärve külas, omaaegse Hans Heidemanni nimelise kolhoosi klubis. Neid juhendas seal Ädu Säälik.
„Kui majand ühines Kuremaa sovhoostehnikumiga, hakkasime vaatama, kuidas laulmist hoida ja arendada,” meenutas Ädu.
Juubelikontserdi õhtujuht, Kuremaa külaseltsi juhatuse liige Raul Soodla märkis, et ansambli edukäigule aitas tähelepanuväärselt kaasa sovhoostehnikumi legendaarne direktor Endel Sööt, kes pidas oluliseks, et pidulikel sündmustel, näiteks lõikuspeol, esineksid alati kohalikud kultuuritegijad. Ansambli juhendajaks sai siis paikkonna kultuurijuht Vello Pütsep.
Vooremaa laulufestival
Raul Soodla rääkis ansambli kordaminekutest erinevatel aegadel. „Kuremaa naisansambel tunnistati parimaks Jõgeva rajoonis, millega teeniti välja õigus osaleda piirkondlikul ülevaatusel Viljandis.”
Alates tegevuse algusest on Kuremaa naisansambli repertuaaris Raimond Valgre „Kaluri valss”, mis kõlas avalauluna ka juubelikontserdil.
Raul Soodla märkis, et üheks eredamaks elamuseks naisansamblile oli esinemine telesaates „Kodukandilood“, mida juhtis Mati Talvik. „Toonaste tehnikaolude tõttu oli paljugi võrreldes tänapäevaga hoopiski erinev. Salvestusbuss seisis Kuremaa lossi ees terve päeva. Salvestusel tuli naistel suud liigutada ning muusika mängis kõrval. Televiisorist paistis aga kõik ehe.”
- aastal hakati Kuremaa naisansambli algatusel korraldama Vooremaa vokaalansamblite festivali, mis esmakordselt toimus Kuremaa spordihoone teisel korrusel. Sündmus on saanud traditsiooniks ja teinud tuntuks Vooremaa nime. Juubelikontserdil kõlas Hans Hindpere laul „Minu Vooremaa”, mille helilooja spetsiaalselt festivaliks kirjutas.
Seiklus tormisel Volgal
Kontsertreisid on Kuremaa naisansambli viinud erinevatesse paikadesse, millest kaugeim on Jõgeva rajooni kunagine sõpruspiirkond Kinežma Volga jõe ääres. Sinna sõideti LAZ bussiga. Kahel lauljal tuli aga erinevatel põhjustel rongiga järele sõita.
„Mina sõitsin neile Volga ääres paadiga vastu. Kui sõitu alustasime, oli ilm tuulevaikne. Tagasi minnes algas aga torm. Vesi hakkas käima üle parda ning meil, tüdrukutel, olid sabaalused ikka täitsa märjad,” meenutas sünnipäeva tähistamisel naisansambli kauaaegne liige Erika Monikainen.
„Kinežmas juhtus teisigi huvitavaid ja erakorralisi asju. Esmakordselt elus tuli kohalike kommete austamiseks ära juua korraga pool klaasi viina,” lisas ta.
Üks viimase aja välisreise viis Kuremaa naisansambli koos Jõgeva valla delegatsiooniga laulma Stockholmi Eesti Majja.
Kontserdile tõi muusikalisi tervitusi Kuremaa seenioride ansambel, mille mitu liiget on varem laulnud naisansamblis.
Kuremaa naisansamblit õnnitlenud Jõgeva vallavanem Aare Olgo toonitas kultuurikollektiivi pikaajalist ja mitmekülgset panust paikkonna kultuuriellu. Tervitusi ütlesid ka SA Kuremaa turismi- ja arenduskeskuse juhataja Tiina Tegelmann, Kultuuriselts Jensel esindaja Eili Rajapuu, tänane Jõgeva muusikakooli direktor ja koorijuht Merike Katt, kes laulis naisansamblis 1986–1987. Samuti aastail 1979–1987 ansamblisse kuulunud Õie Pritson ja mitmed teised.
Kuremaa naisansambli tänases koosseisus laulavad Riina Pärn, Erika Jõgi, Maire Baida, Tiiu Koll, Ene Sööt ja Veronica Vaht.
„Mind kutsus ansamblisse Vello Pütsep. Kõik laulud, mida oleme laulnud ja laulame, on kaunid ja südamelähedased,” lausus Maire Baida, kes on Kuremaa naisansamblis kahekümne viiendat aastat.
„Arvatavasti kuulsin Kuremaa naisansamblit esmakordselt esinemas mõnel jaaniõhtul. Kuremaa on tähelepanuväärne paik põllumajandushariduse ja -tootmise poolest. Põllumajandusinimesed on aga läbi aegade ka tublid kultuuriedendajad olnud. Seda tõestavad ka Kuremaa lauludaamid,” ütles Vooremaale Jõgevamaa Põllumeeste Liidu eestvedaja Raul Soodla.
JAAN LUKAS
