Kuremaal toimus selle aasta esimese laupäeva õhtul meeleolukas ball, millega tähistati sealse lossi 171. aastapäeva. Ballide korraldamise traditsioon taaselustati Kuremaal mullu, kui loss sai 170.
“Ballid on siinse kultuuriloo lahutamatu osa,” ütles sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhataja Annika Tagaküla. “Neid peeti mõisaajal, aga ka hiljem, kui Kuremaal tehnikum tegutses. Ballide lahutamatuks osaks on tantsimine ja ka tantsukultuur on Kuremaal tänu kauaaegsele kultuurijuhile Vello Pütsepale aastakümneid heal järjel olnud. Nii et ballitraditsiooni taaselustamisega tõime me esile midagi sellele paigale väga omast.”
Tänavusel Kuremaa ballil sai tantsida Combo Bandi saatel, solistiks oli Siiri Känd. Millega mõisapäevil ballide tantsuvaheaegu sisustati, ei oska öelda, aga poolteise nädala tagusel ballil rõõmustas rahvast oma hoogsate etteastetega varieteetrupp Grandis. Mõnusat närvikõdi pakkusid fakiir ja maotaltsutajad. Fakiir tõestas, et vastava ettevalmistuse korral on võimalik lamada nii teravatel nugadel kui ka klaasikildudel, kusjuures nii, et end ei vigasta.
Maotaltsutajatel oli kaasas korvitäis madusid, mõni neist päris kogukas. Julgemad said roomajaid ka kätte võtta või endale kaela ümber panna. Nii sai mõnigi ballikülastaja endast üsna unikaalse foto. Näha sai ka torudest püramiidil balansseeriva tasakaalukunstniku šõud. Lossi teisel korrusel astus aga üles kohalik naisansambel.
Ballikülalistele pakuti torti, mille oli valmistanud üks Eesti tippkondiitreid Urmas Jalakas. Viimane tõi tordi isiklikult kohale ja rääkis publikule ka sellest, kuidas tema magus “kunstiteos” valmis. Torti kaunistas avatud papüüruserulli meenutav valgest šokolaadist plaat, millel peal Kuremaa lossi pilt. Tordi maitse ei jäänud selle ilule alla.
Ballil osales umbes 130 inimest ning õhtujuht Samuel Golomb tegi omalt poolt kõik, et keegi end kõrvaltvaatajana ei tunneks.
“Ta liitis ballipubliku osavalt ühtseks pereks,” ütles Annika Tagaküla.
Nagu mõisaajal
Tema sõnul oli peale Kuremaa ja Jõgeva inimeste ballil ka kaugemalt, näiteks Tallinnast, Tartust, Põltsamaalt ja Viljandist kohale sõitnuid.
“Ka mõisaaegsetele Kuremaa ballidele sõideti kohale mitmest Eestimaa paigast: siinsed mõisnikud olid ju kõik omavahel tuttavad või suisa sugulased,” kinnitas Annika Tagaküla.
Osa Tallinnast ja Tartust pärit ballikülalisi oli käinud ka möödunudaastasel Kuremaa ballil ning oskas tänavust balli juba oodata.
“Küpsemas eas hästi tantsivad inimesed suisa otsivad soliidseid tantsupaiku ja nende jaoks on meie ball maiuspala,” ütles Annika Tagaküla. “Me valime ikka sellise bändi, kes teeb head ja õige rütmiga tantsumuusikat. Selleks, et publikul kogu aeg huvitav oleks, peab kogu ballgi kulgema parajas rütmis ning pakkuma lisaks tantsule põnevaid vahepalasid.”
Annika Tagaküla hinnangul kukkus tänavune ball välja hoogsam kui mullune: nüüd oli korraldajatel ju ka rohkem kogemusi. Tõsi, üks esineja — ennustaja Edgar — jäi kohale saabumata, sest sattus vahetult enne balli haiglasse.
“Aga ta lubas nendega, kes spetsiaalselt tema pärast kohale tulid, millalgi edaspidi tegelda,” sõnas Annika Tagaküla.
Fännid kohal
Kuremaal elav raamatukogutöötaja Jaana Koppel viibis aastapäevaballil kahes rollis: nii esineja kui ka külalisena.
“Naisansambel, milles ma laulan, astus balli ajal lossi teisel korrusel üles kolme laulublokiga,” ütles Jaana Koppel. “Kuna samal ajal käis all suures saalis tants, kartsime, et meid ei tule kuulama keegi, aga väike fänniklubi oli kenasti kohal.
Mulle meeldis see, et Vello Pütsep oli sisse seadnud tantsukaardi ja kogu ballipublik sai tantsida läbi kõik klassikalised seltskonnatantsud — iga tantsu kaks minutit.”
Ühtekokku oli ball Jaana Koppeli meelest väga tore. Maod ja fakiir pakkusid teravaid elamusi. Mõne jaoks ehk liigagi teravaid, aga inimesi hoiatati ette, nii et kes vaadata ei tahtnud, võis vahepeal näiteks baari minna. Vahva oli ka see, et suurest lossipildiga tordist, mida külalistele pakuti, võis igaüks valida endale sobiva tüki. Jaana võttis näiteks selle aknaga tüki, mille taga oli kunagi tema tööruum.
“Tegelikult peaksime ise omakandi rahva hulgas aastapäevaballile rohkem reklaami tegema. Muidu on nii, et kaugem rahvas teab ja tuleb kohale, aga omasid on vähevõitu,” arvas Jaana Koppel.
“Ball oli tõesti väga tore,” lisas poole ajast Kuremaal ja poole Tallinnas elav koolitaja Kaido Väljaots. “Varieteetrupi Grandis tantsutüdrukud olid väga heal tasemel ja tort oli superhea.”
Üks kaugematest ballikülalistest, Lääne-Tallinna keskhaigla arst Pille Märtin sõnas, et tema sattumine Kuremaale polnud sugugi juhuslik: ta on Jõgevalt pärit ja pole sidemeid selle kandiga nüüdki kaotanud.
“Tegeleme koos abikaasaga seltskonnatantsuga ja Kuremaa ballid meeldivad meile juba selle poolest, et seal on väga hästi valitud tantsumuusika. Tantsublokkide vahepalad olid aga seekord üsna intrigeerivad: fakiiri ja maotaltsutajaid pole me sedalaadi üritustel varem kohanud. Üldiselt oleme aga Jõgeva kandi kultuuriüritustel tihti käinud ning alati nautida saanud sooja, mõnusat õhkkonda. Nii oli see ka Kuremaa ballil.”
Kuremaa aastapäevaball 3. jaanuaril
*Balliga tähistati Kuremaa lossi 171. aastapäeva.
*Ballil osales umbes 130 inimest.
*Tantsuks mängis Combo Band, vahepalu pakkusid varieteetrupp Grandis, fakiir, maotaltsutajad, tasakaalukunstnik ja Kuremaa naisansambel, õhtut juhtis Samuel Golomb.
*Tervituspokaali pakkus Tridens, balli toetasid Jõgeva vallavalitsus ning Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus.
RIINA MÄGI
