Põltsamaa kunstiselts asutas üheksa aastat tagasi kunstikooli ja avas möödunud sügisel oma galerii, mis sai nimeks pART. Terve tänavuse aprillikuu on galerii olnud kunstikooli vilistlaste päralt. Nende täna viimast päeva avatud olev näitus kannab galerii nimega sarnast pealkirja „P-art”. Kes kiirustab, jõuab veel vaatama.
Vilistlasi on Põltsamaa kunstikoolil praeguseks hetkeks kogunenud 23. Neist leidsid aega näitusetöid teha 12. Et galerii suurde saali pandi „kordusetendusena” välja ka kooli mulluse kolmanda lennu lõputööd, sai näitusel osalejate ring mõnevõrra suuremgi.
„Kolmanda lennu lõputööd olid möödunud aastal päris pikalt väljas küll, aga endise Lossi restorani ruumides, kus need polnud kõigile huvilistele igal hetkel kättesaadavad,” ütles kunstiseltsi eestvedaja ja kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja. „Nüüd otsustasime need uuesti välja panna, sest tööd on seda väärt.”
Suures saalis astuvad niisiis üles möödunud aastal kunstikooli lõpetanud Robert Brok, Kairi Elmend, Linda Maisväli, Kadri Parm, Tuuli Pruuli, Liis Vaht, Kristiina Vender ja Krista Villem, kes praegu õpivad veel kõik Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Neist viis – Robert, Kairi, Tuuli, Liis ja Krista – astuvad oma spetsiaalselt selleks näituseks valminud töödega üles ka galerii tagumises väikeses saalis, kus nendega liituvad esimese lennu vilistlased Kristina Aas, Eva Järv, Martin Miller, Aive Peil ja Mihkel Reha ning teise lennu vilistlased Minni Kaju ja Maigi Omler. Neist viimane õpib samuti veel Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, ülejäänud aga juba kõrgkoolides. Ning kunstikooli õpetajate rõõmuks aladel, mis otseselt või vähemasti kaudselt kunstiga seotud.
Kristina, Eva ja Mihkel on Eesti Kunstiakadeemia tudengid: Kristina õpib restaureerimist, Eva skulptuuri ja Mihkel animatsiooni. Tallinna Ülikoolis õppivast Minnist saab tulevikus kunstiõpetaja ja kunstiterapeut, samas kõrgkoolis õppivast Aivest ajaloolane ning Eesti Maaülikoolis õppivast Martinist maastikuarhitekt.
Kui asetada sõna „part” inglise keele konteksti, siis tähendab see osa millestki. Noh, ja siis võibki ju öelda, et osa näitusest moodustavad koolis ja pedagoogide juhendamisel tehtud lõputööd, osa aga noorte kunstiinimeste iseseisvad tööd. Ning kõik näituseautorid on omakorda osa aja jooksul nii arvult kui vaimult üha kasvavast vilistlaste seltskonnast.
insTALLINN ja REStartu
Kui sõnamängudega jätkata, siis paelub väikesesse saali sisenedes kohe tähelepanu Mihkel Reha taies „Welcome to Põltsamaa”, milles ta on Eesti kahe suurema linna (aga Põltsamaa jääb just nende vahele!) nimele lisanud mõned tähed ning saanud arvutiajastul eestlaste kõnepruuki tulnud sõnu meenutavad „insTALLINN“ JA „REStartu“. Nende sõnade kordamisele üles ehitatud taiest on autor täiendanud vaimuka lühiesseega Tartust, Tallinnast ja Põltsamaast ning kividest, kapsaaedadest ja jõest.
Ready-made seadetega astuvad üles Eva Järv, Krista Villem, Aive Peil ja Minni Kaju. Eva kompositsioon „Muigas pardike ja hakkas mängima” koosneb poe ees paterdava pardi pildist, isetehtud doominost ja mängukoerast, Krista on oma töös „Elumere lainetel“ keskendunud näituse nimitegelasele pardile, kelle on pannud veekaussi ujuma. Aive seade kannab nime „Võrgus” ning part on sellel eriti hästi ära peidetud: autori väitel on lind kastis, mida võib näha võrku mähitud fotol. Minni Kaju taies „Kunstimaailm on tõeliselt tore” kujutab aga igale kunstikooli õpilasele koolipäeva lõpust igituttavat pilti: musti värvipalette, veetopse ja muid töövahendeid täis kraanikaussi, kuhu seekord sattunud ka üks mängupardike. Ethel Hakkaja sõnul tunnistanud noor autor, et kunstikoolis käies ta sellist pilti kunstipäraseks pidada veel ei osanud…
Reaalsus ei kammitse
Kõige rohkem on siiski traditsioonilisemas vormis maalide ja joonistustega esinejaid. Kristina Aas, Kairi Elmend ja Liis Vaht demonstreerivad just oma joonistamisoskust. Eriti omapärased on Liisi nn tunnivisandid, mis kujutavad lilli, draakonit, tiigrit ja muud seesugust, mida igava koolitunni ajal ikka kritseldada armastatakse. Joonistused ongi tunnivisandi stiili järgides pastaka ja pliiatsiga tavalistele vihikulehtedele tehtud. Ainult tööde teostuse tase on kõvasti kõrgem kui keskmisel tunnivisandil.
Maalidega esinevate Tuuli Pruuli, Maigi Omleri, Robert Broki ja Martin Milleri puhul torkab silma see, et ümbritsev reaalsus ei näi neid liialt kammitsevat, vaid nad on võimelised looma oma suveräänseid visuaalseid maailmu: just oma parema äranägemise järgi. Martini müstilise hõnguga maalil „Pilved punasel merel”, kus põimuvad inimfiguur ja looduse stiihia, mõjub pardikujuline pilv küll võõrkehana, aga selle annab tulevikus vajaduse korral üle maalida… Maigi saunalaval (või õrrel?) istuvate kollidega tahaks kohe lähemalt tuttavaks saada. Roberti tegelased maalidelt „S1E1P1” (ehk Situatsioon 1 Episood 1 Pilt 1) ja „S1E1P2” näevad välja nii, nagu oleksid nad eelmises elus kokku puutunud prantsuse kunstniku Fernand Legeriga. Tuuli kassnaised on võrreldes mullusel lõputööl kujutatutega edasi arenenud ja huvitavamaks muutunud.
Nagu öeldud, on kõnealune näitus täna viimast päeva üleval. Tuleval aastal, kui Põltsamaa kunstikool kümnendat sünnipäeva tähistab, tahetakse välja panna mahukam vilistlasnäitus. Lõpetuseks üks soovitus Jõgeva kunstihuvilistele: Jõgeva kultuurikeskuses on viimast päeva näha Jõgeva kunstikooli tänavused lõputööd. Kellel see tuumakas väljapanek, mille autoriteks Hille Malm, Marleen Petersell, Marleen Varblas, Aureelia Mitt ja Laura Pint, veel nägemata, seadku sammud kiiresti kultuurikeskuse poole.
iii
RIINA MÄGI
