Jõgeva linna korraldatud kunstikonkursi võitis Žanna Toht suuremõõtmelise akvarelliga “Saabuv peatus on Jõgeva”. Nii võidutööd kui ka kõiki teisi konkursitaieseid on praegu võimalik näha Jõgeva kultuurikeskuses.
Kunstikonkurss kuulutati välja möödunud aasta mais ning sellel võisid osaleda kõik Jõgeva linna kultuurielus osalevad ning siin tegutsevad professionaalsed ja harrastuskunstnikud kuni kolme taiesega, mida pole varem näitustel eksponeeritud ega muul viisil avaldatud. Taiesed pidid kujutama mõnd Jõgeva linna äratuntavat motiivi. Tehnikatest olid valida akrüül-, õli- või akvarellmaal, segatehnika, joonistus ning graafikatehnikad. Konkurssi korraldades seati eesmärgiks Jõgeva linna jäädvustamine kunstis ning Jõgeva kunstnike tegevuse edendamine.
Tähtajaks ehk tänavuse aasta 15. jaanuariks esitati konkursile 18 taiest ning žürii, millesse kuulusid linnapea Aare Olgo (esimees), abilinnapea Raivo Meitus, linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste, Jõgeva linnaraamatukogu näituste koordinaator Jaana Koppel, Betti Alveri muuseumi näituste koordinaator Heli Järv, Jõgeva kunstikooli direktor Kaia Lukats, Jõgeva põhikooli kunstiõpetaja Janne Maasing ja Jõgeva kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist Elle Lepp, tegi nende hulgast oma valiku. Preemiasaajad avalikustati möödunud kolmapäeval Jõgeva kultuurikeskuses, kus avati ka konkursil osalenud tööde näitus.
Esimese preemia vääriliseks pidas žürii Žanna Tohti akvarelli “Saabuv peatus on Jõgeva”, millel kujutatud vana jaamahoonet sellest mööda sõitva moodsa reisirongiga. Samale autorile otsustas žürii anda ka ühe neljast ergutuspreemiast. Selle pälvis ta akvarelli “Suur tänav õhtul” eest.
Žanna Toht on sündinud Marimaal ja õppinud Mari ülikoolis filoloogiat, ent mõned aastad tagasi koos perega Jõgevale elama asudes pöördus ta tagasi lapsepõlve suure armastuse, kunsti juurde. Esialgu tegi ta katsetusi õlimaali vallas, siis aga asus akvarelligalerii Kala omaniku Gennadi Lapini innustusel ja juhendamisel akvarellitehnika saladusi omandama. Nüüd siis tõid selles tehnikas tööd talle suisa kaks preemiat.
Hea ajend
“Tahtsin tegelikult juba ammu Jõgeva linna vaadete maalimisel kätt proovida. Konkurss andis selleks hea ajendi,” ütles Žanna Toht.
Et Jõgeva on tuntud kui raudteelinn, valis ta üheks kujutatavaks motiiviks raudteejaama vana hoone koos tänapäevase oranži reisirongiga. Öise linna kujutamise julges ta ette võtta tänu värsketele teadmistele: Žanna osales nimelt hiljuti Peterburi tuntud akvarellisti Sergei Temerevi meistriklassis, mis oli pühendatud just öise linna maalimisele.
“Olen võidust positiivses šokis. Konkursile esitati minu meelest palju häid töid. Tundub uskumatu, et just minu oma parimaks valiti,” tunnistas Žanna Toht ja lisas, et tal on veel hulk mõtteid, kuidas Jõgevat kunstis kujutada, kas need teoks saavad, seda näitab aeg.
Ka Auli Kumelil õnnestus konkursilt noppida kaks preemiat: kuivpastellitehnikas “Jaam” tunnistati teise koha ja samas tehnikas “Ajapeegeldus” (see kujutab Aia tänava koolimaja) ergutuspreemia vääriliseks. Auli on Jõgeva kunstikooli õpetaja, ent tegevkunstnikuna pole ta end siinsele publikule eriti tutvustanud.
“Konkurss oli hea võimalus näidata, mida ma oskan, ning ma haarasin sellest meeleldi kinni,” ütles Auli Kumel.
Konkursitööde tarvis motiive valides eelistas ta selliseid, kus põimuksid teatud moel vana ja uus. Teise koha saanud jaamapildil on näiteks korraga näha raudtee vana kaubaplatvorm ja modernne bussijaam. Aia tänava koolimaja puhul on vana ja uus suisa ühte hoonesse kätketud: vana maja sai ju mõned aastad tagasi uue näo.
“Raudteejaam on Jõgeval minu meelest suisa sümboli staatuses. Paljude eestimaalaste jaoks on Jõgeva ju vaid koht, kust rongiga läbi sõidetakse. Jaam ajendab ka mõtisklema selle üle, miks noored linnast lahkuvad ning kas mõned neist ka tagasi tulevad, et siinset elu edendama hakata. Ka mina ise olen ju tegelikult siit kunagi läinud, ent hiljem tagasi tulnud,” ütles Auli Kumel.
Seisev ja liikuv
Ka Gennadi Lapini kolmanda koha saanud akvarellil on kujutatud tsaariaegset kaubaplatvormi ja nüüdisaegset oranži reisirongi ehk “porgandit”. Lisaks vana ja uue vastandumisele, vastanduvad sellel pildil ka staatiline platvorm ja liikuv rong. Kui kunstnikul oli pildi süžee välja mõeldud ja rakurss valitud, tahtis ta teha foto, mille järgi maalima hakata, ent just siis, kui rong saabus, sai kaameral aku tühjaks…
“Kahjuks oli see ainus ilusa ilmaga päev mitme nädala pikkuses sompus päevade reas, nii et rongiga pilt jäigi tegemata. Maalisin rongi peast juurde,” sõnas Gennadi Lapin.
Ent dünaamika on rongis vaieldamatult sees.
Žüriile meeldis väga ka teine Lapini esitatud akvarell, mis kujutab Pedja jõge, ent auhinnata jäi see proosalisel põhjusel: pilti vaadates pole aru saada, kas tegemist on Pedja või mõne muu jõega.
Kõik preemia, ka ergutuspreemia saanud tööd ostab ära Jõgeva linn. Esikohatöö eest makstakse tuhat eurot ja teiste tööde eest mõnevõrra vähem. Kokku kulutab linn konkursitööde ostuks 2600 eurot.
“Tavapärast kunsti aastaostu meil tänavu siis ei tule. Linna kunstikonkurssi pole aga vähemasti lähiajal plaanis korrata,” ütles linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste.
“Olen kunstikonkursi tulemustega väga rahul: oli häid töid, julgeid ja vahvaid ideid ning meeldivaid üllatusi,” ütles žüriis kaasa teinud Jõgeva kunstikooli direktor Kaia Lukats. “Tõsi, arvasin, et osavõtjaid tuleb rohkem, sest teadsin, et maalijaid on Jõgeval päris arvukalt, ent kõigile realistlik linna kujutamise teema ilmselt siiski ei sobinud.”
Konkursi korraldamise mõte oli Kaia Lukatsi meelest suurepärane ja ettevõtmine täitis oma eesmärgi: kunstnikud lõid uusi ja häid Jõgevat kujutavaid taieseid. Kunstikooli direktori arvates võiks konkursitööde põhjal tulevikus välja anda postkaardikomplekti.
Jõgeva linna kunstikonkursi paremad
I preemia — “Saabuv peatus on Jõgeva”, autor Žanna Toht
II preemia — “Jaam”, autor Auli Kumel
III preemia — “Hetk”, autor Gennadi Lapin
Ergutuspreemiad
- “Jõgeva 1938”, autor Piret Järv
- “Talvine jalutuskäik”, autor Tiina Säälik
- “Suur tänav õhtul”, autor Žanna Toht
- “Ajapeegeldus”, autor Auli Kumel
RIINA MÄGI
