Jõgevamaa gümnaasiumi mitme ruumi seinu kaunistavad juba mõnda aega maalid, millel jäädvustatud Eesti iseseisvuse ajaloos olulist rolli mänginud ja Jõgevamaaga seotud inimesed. Varem rippusid need taiesed Jõgeva maavanema kabinetis. Möödunud kolmapäeval käis Jõgeva viimane maavanem Viktor Svjatõšev Jõgevamaa gümnaasiumis, et tutvustada asjast huvitatud õpilastele maalisarja ja selle saamislugu.
Viktor Svjatõšev, kes praegu Jõgeva abivallavanema ametit peab, tõdes, et Jõgeva maakond on pindalalt ja rahvaarvult küll suhteliselt väike, ent Eesti iseseisvumises olulist rolli mänginuid on siinsete paikadega seotud päris mitu. Nii tekkiski tal Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel mõte need inimesed maalidele jäädvustada lasta ning autoritena soovis ta näha kohalikke kunstnikke.
Ajaloosarja maalidel on kujutatud Põltsamaal elanud Emilie Beermanni, kes oli üks Eesti sinimustvalge alglipu õmblejaid, Vaimastvere lähedalt Läänemardi talust pärit õigusteadlast Karl Auna, kellele oleme tänu võlgu selle eest, et seesama alglipp läbi keeruliste aegade tänini säilinud on, Tartu rahu „arhitekti” Jaan Poskat, kes Eestile soodsad lepingutingimused välja võitles, Vabadussõja kangelast Julius Kuperjanovit, kes formeeris Puurmani mõisas löögijõulise partisaniüksuse, ning Jõgevalt pärit Alo Mattiisenit ja Jüri Leesmenti, kes lõid eestlasi laulva revolutsiooni päevil innustanud viis isamaalaulu.
Kui sarja esimese, Emilie Beermanni kujutava maali autor on Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja, siis ülejäänud neli maali on Paduverest pärit noore kunstniku Sandra Lääne kätetöö. Sandra Lääne lõpetas 2013. aastal Tartu ülikooli maaliosakonna ja 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia.
Igal maalil lugu
Viktor Svjatõšev meenutas, et iga maali valmimise eel arutas ta kunstnikuga läbi, milline foto aluseks võtta, milliseid motiive taustal kasutada jne.
„Emilie Beermannist polnud head fotot võtta, aga Ethel Hakkaja leidis siiski mooduse, kuidas olukorrast välja tulla. Väikesed sinimustvalged lipukesed, mida maalil rohkesti näha on, häirisid mind algul natuke, ent kui Ethel seletas, et need on kunstikooli laste maalitud, hakkasid need mulle hulga rohkem meeldima,” ütles Viktor Svjatõšev.
Julius Kuperjanovi portree juures meenutas ta, et päris kaua otsisid nad koos kunstnikuga Vabadussõja kangelase mundrile autentset värvi. Kuperjanovist on säilinud ju üksnes mustvalged fotod. Alo Mattiisenit ja Jüri Leesmenti kujutav maal on Svjatõševi sõnul maalitud Peter Panovi tehtud ja üsna tuntuks saanud foto järgi, millel Alo ja Jüri kahe keskmise sõrmega võidumärki näitavad.
„Foto on tehtud kolmekümne aasta tagustel Tartu levimuusikapäevadel pärast „Viie isamaalaulu” esiettekannet, ent maalil on Alo ja Jüri taustaks Tallinna lauluväljak. Ent ajaloolises mõttes pole see vale: isamaalaule lauldi ju ka Tallinnas toimunud öölaulupidudel,” ütles Viktor Svjatõšev.
Nagu teisedki maavalitsused, on ka Jõgeva maavalitsus nüüdseks tegevuse lõpetanud. Svjatõševi sõnul anti maavalitsustele juhis kõik taiesed nendesse hoonetesse jätta.
„Mul on hea meel, et mul õnnestus välja kaubelda võimalus ajaloosarja viis maali kooli tuua ning et kool oli valmis need vastu võtma. Maavalitsuse majas oleks neid näinud väike ring inimesi ning pikemas plaanis oleksid viis taiest võib-olla üldse laiali tassitud. Aga need peavad koos olema, sest need on ühe mõttega tehtud ja moodustavad ühtse terviku,” ütles endine maavanem. Tema sõnul kaaluti ka võimalust maalid Betti Alveri muuseumi viia, ent seal polnuks neid ruumipuudusel võimalik olnud püsivalt eksponeerida. Gümnaasiumis on need aga täiesti omal kohal, kasvatades õpilaste teadmisi kodupaiga ajaloo kohta. Rahandusministeerium on nüüdseks maalid ka ametlikult gümnaasiumi haldavale haridus- ja teadusministeeriumile üle andnud.
Noorte silme all
Gümnaasium on maalide eksponeerimiseks tõesti hea koht, sest seal on need pidevalt noorte silme all. Emilie Beermanni kujutav maal asub raamatukogus, Karl Auna kujutav taies keele ja kirjanduse klassis, Jaan Poskat ja Julius Kuperjanovit kujutavad maalid ajalooklassis ning Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti kaksikportree muusikaklassis. Kõik need ruumid käidi möödunud kolmapäeval läbi ja õpilased said endisele maavanemale piltide kohta küsimusi esitada. Noorte jaoks polnudki see niisama ajaviitmine: nad said uusi teadmisi ja n-ö punkti kirja. Kahekümnel sarnasel kohtumisel või külalislektori loengul osalenud õpilasel loetakse üks kursus – osaluskursus – läbituks.
Õppekäigu tegid kaasa ka kooli direktor Priit Põdra ja õppejuht Anti Alasi. Nemad olid õige varmad küsimusi esitama.
„Meil käib päris palju külalisi ja soovime neile tutvustada ka ajalooainelisi maale. Nüüd oskame seda palju paremini teha,” ütlesid direktor ja õppejuht.
Huvitav on märkida, et möödunud nädalal käsitleti maavalitsustesse kogunenud kunstivarade teemat ka Eesti Rahvusringhäälingu uudistesaates. Selgus nimelt, et paljude taieste puhul pole teada, kellele need tegelikult kuuluvad ja milline on nende kunstiväärtus. Vähemasti Jõgeva maavalitsusest pärit ajalooainelisel maalisarjal on hästi läinud: see on saanud hea omaniku ja eksponeerimiskoha.
RIINA MÄGI
