Rahvakalendri järgi on homme künnipäev. Vanarahvas uskus, et sel päeval tuleb ader korrakski mulda vajutada, kui ka maa veel lumine-jäine, sest siis sulab lumi ladusalt ja uus viljasaak tuleb hea.
Mäletatavasti on olnud aastaid, kus põld tunduvalt varem traktorit on kandnud, aga ka selliseid, kus alles lehekuus kevadtöödega alustada on saadud. Tänavu ongi just sedasorti kevad, kui künni- ja külviaeg pärast jüripäeva koitma hakkab.
Aknalauapõllumeestel on külv muidugi ammu tehtud: karbikestest-potikestest küünitavad oma nina valguse poole paprika- ja tomatitaimed, oodates peagi juba avaramat kasvupinda. Pole lehe- ja õitseaeg ühelgi aastal tulemata jäänud, ei juhtu seda tänavugi. Esimesed sisemaale jõudnud kuldnokad hõiskavad täiest jõust: lauluplaan vaja täita, sest kalender näeb varsti juba pesaseadmist ja munemist ette. Öösiti on lumistel väljadel hoos rebaste ja kährikute, aga ka kitsede seltsielu, sest bioloogiline kalender teeb kärsituks neidki.
Ja üks “siiliomanik” andis hiljuti teada, et tema laudapõhkudes kuude kaupa häälekalt norsanud okaskera on juba mitu korda hangesid mõõtmas käinud. Lumi kaob vihma õhutusel kiiresti!
13. aprill 2013
