Kümme Raatvere Küla Seltsingu korraldatud pillimeeste pidu on pannud kohalikud elanikud üheteistkümnendat nõudma ning olgugi et nende korraldaja, pensionärist õpetaja Eha Veskimets on öelnud, et tänavune oli viimane, tahetakse jätkata. Mitte küll pillimeeste peoga, vaid hoopis teistmoodi kokkusaamistega.
Põhjusi, miks taolist kokkusaamist väga vaja on, pole kohalike inimeste sõnul vaja kaugelt otsida – maale jõuab aina vähem kõikvõimalikku meelelahutust. Ranna pillimeeste pidu oli Kasepäält ja Omedust Nõva ning Alatskivini välja üks mõnus kokku tulemise ja koos olemise koht. Sellepärast soovivadki inimesed samasugust pidu veel.
Sõnapaar “pillimeeste pidu” läheb lukku
Eha Veskimets ütles, et kui keegi tahab jätkata, siis miks mitte. Tema ettepanek on, et sõnapaar “pillimeeste pidu” läheks lukku. Pidu tasub tema hinnangul ikka teha, aga siis kindlasti teise nimega.
Paljud inimesed on väitnud, et nad ei usu, et Eha tõepoolest pillimeeste pidude korraldamise lõpetab. “Absoluutselt kindel, et lõpetan,” jääb naine väljaöeldule kindlaks.
“Ma olin veel teisel päeval pärast pidu väsinud nii vaimselt kui ka füüsiliselt,” lisas ta. Naine märkis, et veel mõni aasta tagasi polnud ta pärast pidu nii väsinud. Aga aeg teeb halastamatult oma töö. Aasta pärast tuleb suur juubel ja lööb kaheksaga algavad numbrid ette. “Hea, et tervis on siiani vastu pidanud, ” lisas naine. Tema eesmärgiks oli kümme pidu korralikult ära teha. Nüüd ongi nii läinud.
“Väiksema rahvaga võib veel midagi ette võtta, suurt seltskonda ja meeletut vastutust mina enam enda peale võtta ei taha.
Ja veel üks oluline asi – õigel ajal tuleb lõpetada, kui kõik on veel haripunktis. Alla käinud sündmust ära jätta on väga lihtne, see kõik hääbub siis iseenesest. Aga seda pole vaja.”
Naisele on oluline seegi, et ta saab peole minnes kõike nautida. Pillimeeste peol oli ta tööl, muretses ja närveeris, kas kõik läheb ikka nii, nagu plaanitud. Et tänavune pillimeeste pidu juba juunis ära sai peetud, oli Jõgeva pillimehe ja fotograafi Johannes Haava ettepanek. Esiteks on sellel ajal vähem üritusi ja teiseks said korraldajad vaba suve. See polegi vähetähtis.
Pidu kohalikele külapillimeestele
Pillimeeste pidu oli algselt ainult loodusliku andega külapillimeestele mõeldud. Eha Veskimets pidas silmas eelkõige Nõval elavat Eha Uusenit. Tema ongi osalenud üheksal kokkusaamisel. Pillimeeste pidudel mängisid asjaarmastajad, n-ö loodusliku andega inimesed. Võib olla mõned neist on ka veidi muusikat õppinud, noorematest mängijatest kindlasti paljud.
“Me kutsusime lihtsad kohalikud külapillimehed, et teha lihtne pidu. Algul mõtlesime teha n-ö ühekordse projekti, aga karussell läks käima tõelise hooga, ” rääkis naine.
Idee tuli Raatvere Küla Seltsingu liikmelt, samuti pensionärist õpetajalt Elle Pintsonilt, teostus jäi Eha Veskimetsa õlgadele. “Mina oleksin siis, kui Ranna rahvamajas remondis oli, peo ära jätnud, aga just Elle ei andnud asu, tema käis peale, et teeme ikka,” tunnistas naine. Niiviisi koliti üheks korraks Pala kultuurimajja.
Nüüd on hakatud pillimeeste pidusid paljudes kohtades pidama, kokkusaamisi on ka ainult külapillimeestele.
Kõige kaugemalt on pillimeeste peole tuldud tõenäoliselt Setumaalt. See mees oli Leo Moro. Põltsamaa mees Eduard Einmann on kolmel peol osalenud. Tema on mänginud paljudel festivalidel ja kokkutulekutel ka Soomes ning kaugemalgi. Ja tuli ka Ranna rahvamajja viimasele peole. Ühel aastal on peol mänginud ka Ülle Lätte Põltsamaalt, tema on Lümati lähedalt pärit.
“Info levib suust suhu. Me pole pillimeeste peole kusagil mingit reklaami teinud,” lisas korraldaja.
Kõige parem reklaam ongi tuttava jutt, et seal oli väga lahe pidu. Niiviisi lisandus Ranna peole palju pillimehi Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt.
Pillimehi tuli Ranna rahvamajja väga palju kokku, mõnikord said nad seetõttu üsna vähe mängida. “See on mind kogu aeg vaevanud. Pillimehed tahaksid natuke rohkem mängida kui paar-kolm lugu. Mõni ongi väga nördinud olnud,” tõdes Eha Veskimets.
Samas on osalejad Ehale tunnistanud, et tahavad kindlasti ka järgmisel suvel kohale tulla. Paljud kuulajad ja ka mängijad tulid organiseerijaid pärast kontserti lausa kättpidi tänama. Nemad andsid Eha Veskimetsale jõudu kümme pidu korraldada.
Peab olema huvitav
Miks mitte teha edasi pidusid, mis rahvale midagi pakuvad? Möödunud aasta hilissügisel korraldas Eha Veskimets Ranna rahvamajas videvikutunni. Kohale tuli jälle saalitäis rahvast Kasepäält ja Rajalt kuni Alatskivini, rääkimata Palast, Nõvast, Assikverest. Teemaks oli sügis, Eha Veskimets luges luuletusi ja rahvas saalis laulis. Niiviisi veedeti mõnusalt videvikutunde.
“Ma seon nende pidudega Kasepää, Saare, Alatskivi ja Pala valla rahva, ” rääkis naine. “Kes korra on käinud, need tulevad jälle. Ranna rahvamajas on paraja suurusega saal, see on suurtest kammerlikum, intiimsem, mahutades kenasti umbes sada inimest.”
Suures saalis on rahva tähelepanu köita märksa raskem. “Kui üks laud on ühes otsas ja teine teises, ja siis ajavad inimesed omavahel veel juttu ka, sest harva saadakse kokku ja nähakse üksteist. Pakutu ei jõua kohale, sa ei haara saali.”
Endise õpetajana ei hakka Eha Veskimets enne rääkimagi, kui saal on vaikseks jäänud. Ta peab haarama kogu saali, tal peab olema ülevaade toimuvast ning saal peab olema vaikselt. Kui kõik istuvad, on pilgud suunatud ettepoole. Laudades istudes on osa inimesi küljega, osa hoopis seljaga esinejate poole, osa joob kohvi, kolistab lusikaga. Siis eelistab Veskimets olla seni vait, kui ka kuulajad on oma jutud lõpetanud. Ja alustada siis.
Eha Veskimets on seda meelt, et peol peab olema eeskava, inimeste aeg peab olema huvitavalt sisustatud. “Siimu-Jaani talus oli Terje Paalitsal mullu väga hea simmani- ja perepäev. Seal olid väga head esinejad, samuti korralik päevakava. Aili Rütter organiseeris seal rahvatantsu õpetamist, samuti õpetati karaktertantsu ja peotantsu,” rääkis naine.
Aega suve nautida
Elu on läinud edasi, inimesed vananevad. “Meie hulgas pole enam pidudel mänginud kolme pillimeest, aga ka paljusid külalisi, kes on oma maise rännaku lõpetanud. On neidki, kes enam kodunt välja ei pääse, nad küll tahaksid tulla, aga ei saa.”
Eha Veskimets tänas südamest kõiki, kes on esinenud, ja peokülalisi, kes kümme aastat Ranna rahvamajas käinud. Neid viimaseid polegi vähe.
Naine on seda meelt, et nüüd saab ta kodus rahulikult muru niita ja oma igapäevaseid toimetusi teha.
Tänavune kevad oli jahe, juurekava arenes taimedel väga tugev. Korraga tuli soe ja vihm. Kuigi Ranna kandis on liivane pind, mille kohta öeldakse liivasuss, kasvavad lilled Eha koduaias tänavu eriti lopsakad ja kenad. “Kõikidel puudel on suured kasvud, järsku viskasid. Mullu tuli parasjagu vihma, ei pidanud kastma. Ilm polnud just väga kuum. Ma nautisin seda suve. ” Tänavu on teistmoodi, aga suvi pingevabalt veeta on ka tore.
ARVAMUSI
Midagi vapustavalt head
Janno Zõbin Kalevipoja Kojast polnud Ranna rahvamajas peetud pillimeeste peost varem kuulnud. Ta tuli kümnendale peole, kuulas kõike täiesti ehedal kujul. “See on midagi vapustavalt head. Ma pole nõus, et taoline üritus lõpeb! Ja avaldan protesti.”
Oleme nõus nooremaid aitama
Nõva küla elanik Eha Uusen on esinenud üheksal pillimeeste peol. Neli korda on ta mänginud peol akordioni ja viiel korral koos oma õdedega laulnud. Eemale on ta jäänud ainult tervise tõttu. Ka viimasel peol polnud naisel võimalik pilli mängida.
“Me oleme Eha Veskimetsaga kogu aeg koostööd teinud, tema organiseeris külakokkutulekuid Raatveres, mina Nõval.”
Pillimeeste peo ärajäämine on tema jaoks samuti väga kurb. “Aga ma saan Ehast väga hästi aru. Minuga on samuti, ma ei ole enam ise suur tegija, aga olen nõus nooremaid aitama,” lisas ta. Eha Uusen on seda meelt, et vanemad inimesed peavad kodunt välja saama. “Kui oled kogu aeg inimestega suhelnud ja jääd koju üksi istuma, siis pole see hea. Elu läheb väga kurvaks, peab end turgutama. Sõpru ja tuttavaid on mul väga palju. Kõik pillimehed on omavahel tuttavad, just hingeline side on väga tähtis. See seob.”
Leida uusi tuttavaid ja õppida
Ajakirjanik, pidude pillimänguga sisustaja Ülle Lätte on üsna mitmel suvel vastavalt võimalustele mitmetes Eestimaa kohtades pillimeeste pidudel osalenud. “Kutsujateks on olnud keegi peol osalejaist või nende korraldajad. Pidu annab võimaluse saada kokku teiste pillimeestega, vahetada kogemusi, näha erinevaid pille ja kuulda, kuidas mängivad teised. Võimaldab leida uusi tuttavaid ja õppida paremini mängima, samuti leida uut jõudu ja optimismi alustatuga edasi tegelemiseks.
Tavaliselt on peol žürii, kes valib välja paremad esinejad ning korraldab pärast selle seltkonnaga kohaliku tantsuõhtu ning teisel päeval ühiskontserte kohalikule rahvale. Näiteks Pärnus on need alati peetud mitmes erinevas kohas ja alati on välja kuulutatud paika kenake hulk publikut kogunenud. Väga hea kogemus on olnud suuremas koosseisus koos teistega mängida. Pillimeeste peol on tõesti eriline atmosfäär. Hea tuju ja palju häid mälestusi saab sealt alati kaasa. Ka juulis osalen koos mulle kahe tuttava pillimehega, neist üks on Eduard Einmann, ühel sellisel kokkutulekul Mustvee lähedal. Saime kevadel Jõgeval peetud kontserdil eelnimetatud pillimeeste peo korraldajatega kokku ja nad palusid meid sedapuhku endile appi seda organiseerima.
Lümati jääb minu lapsepõlvekodule üpris lähedale. Kurb kuulda, et seal enam rohkem pillimeeste kokkutulekuid ei korraldata.”
HELVE LAASIK
