Külvi alustatakse tänavu kuivadel põldudel

Kolmapäeval alustati odra külvamisega aktsiaseltsis Adavere Agro, kus haritava maa üldpind on 4100 hektarit. “Kuivust silmas pidades võib öelda, et sel kevadel pole vanajumal põllumehe sõber. Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tuli enne külvi teha tööd, mida põllumehed ise kutsuvad põllule “kaane peale panemiseks”. Sõitsime kultivaatorite, libistite ja rull-randaalidega üle põldude. Nii püüame säilitada mullas niiskust ning vähendada auramist,” rääkis peaagronoom Jüri Smitt.

Palamuse valla põllumajandusettevõtte ASi Evemar tegevjuht  Mati Evert ütles, et ka selle firma põllud kaeti külvi eel „kaanega”. Külviga alustati Evemaris kolmapäeval ning kõigepealt sai 100 hektarile mulda odra ning seejärel 150 hektarile suvinisu seeme. “Kevadel külvame 1200 hektarile, kusjuures külvikorrast tingituna on meie külvipind ka mõnevõrra suurenenud,” ütles Evert.

Kevadtööd kestavad mullusest kauem

Möödunud aastal lõpetati Torma valla põllumajandusettevõttes Vaiatu Agri kevadtööd 11. mail. “Tänavu saame seda arvatavasti teha mõnevõrra hiljem ja põhjuseks on  kuivus,” tõdes juhataja Andrus Paloots. “Üldse on meil teraviljapinda 650 hektarit ja praegu külvame 200 hektarile kaera. Nii kaera kui suurema osa odrast kasutame loomasöödaks,” ütles ta.

Puurmani Põllumajandusühistus oli teisipäevase seisuga  üheksasajast hektarist haritavast maast  külvatud 120 hektarile, peamiselt nisu. “Madala hinna tõttu kasvatame meiegi teravilja ennekõike söödaks,” ütles ühistu tegevjuht Arvi Kink.

Turule raps ja nisu

Adavere Agro peaagronoomi Jüri Smiti sõnul on käesoleval aastal turustamiseks eriti perspektiivikas rapsi kasvatada. “Teraviljahindadega võrreldes on rapsi hind väga soodne, sel aastal rajame rekordiliselt suure ehk 600 hektarilise rapsipõllu,” lubas ta.  

Andrus Paloots märkis, et raps on nisu kõrval põhiliseks müügiartikliks ka osaühingus Vaiatu Agri.

Ka Evemaris läheb teraviljadest ennekõike müügiks nisu.

Põllumehe majandusmured

Adavere Agro peaagronoomi Jüri Smitiga tuli jutuks ka majandussurutise mõju kevadtöödele. “Rahanappuse tõttu saab vähem väetist külvatud, kuid muidu saavad kõik olulised tööd tehtud.  Ka masinapargi pärast ei tarvitse muret tunda, sest oleme varem tublisti põllumajandustehnikasse investeerinud.”

Osaühingu Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots peab aga põllumehe jaoks üheks valusamaks probleemiks usaldamatust. “Sügisele mõeldes tunnen tõsist muret, kuidas me koristamisega toime tuleme. Kütusefirmad tahavad enamasti kauba eest raha ette saada. Samas ei soovi pangad põllumajandusettevõtlust rahastada ning laenuraha küsitakse enne tagasi, kui laene pikendatakse.”  

iii

JAAN LUKAS