Sõjaolukorrast pärineb ütlus: „Kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad.” Praeguse kavala ja kurja vaenlase, koroonaviiruse vastu võideldes pole loome- ja kultuuritöö katkenud.
Jõgevamaa kultuuritegijad teevad seda suuresti kodukontoris, suhtlemiseks kasutakse digivahendeid. On ka töid, mis vastavalt valituse kehtestatud eeskirju arvestades tehakse ära kultuurikeskuses. Ühtlasi planeeritakse ja valmistakse ette sündmusi, mis on kavas korralda, kui viirus on alistatud ja elu võib normaalselt edasi minna.
MTÜ Jõgevamaa kultuurikoja liige ja Jõgevamaa kultuurikoordinaator Tiina Tegelmann ütles, et kultuurikoja töö on praegu maakondlike sündmuste ja koolituste ümberplaneerimine, samuti alustatakse tööd maakonna kultuuritöö korralduse analüüsiga.
Tegelmanni sõnul peab kultuurikoda koosolekuid juhatuse Facebooki grupis.
Kuremaa turismi- ja arenduskeskuse juhatajana lausus Tegelmann, et sihtasutuse töö on seotud uute läbirääkimistega kontserttegevuse vallas. Töötajad tegelevad ka heakorratöödega. Peetakse näiteks läbirääkimisi katuse ehitajatega. Ajagraafik näeb ette, et poolest aprillist peab algama mõisa peahoone katuse ehitamine.”
Koolitused toimuvad hiljem
Jõgevamaa rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt ütles, et lähtuvalt valitsuse kehtestatud eeskirjast, otsustas rahvakultuuri keskuse direktor lükata kõik otsused ja koolitused edasi ning suunata asutuse töötajad kuni uute korraldusteni kaugtööle. Hetkeolukorda teades arvatavasti aprilli lõpuni.
„Töö toimub sama moodi nagu enne, kuid seda tehakse kodus ning kohtumisi ei toimu. Samas käib vestlus nii kontori kui koostööpartneritega telefoni ja e-posti teel. Samuti kasutame töökoosolekute pidamiseks Skype’i ja Zoom’i.
Tihti arvatakse, et maakonna rahvakultuuri spetsialist korraldab ja teeb üritusi. Nii see pole. Rahvakultuuri keskuse maakondade rahvakultuuri spetsialistid tegelevad suuresti nõustamisega ja praeguses olukorras on väga oluline, et igasugune info, mis puudutab rahvakultuuri ja meie tegevust, jõuaks operatiivselt maakonda. Seega edastame info maakondades rahvakultuuriga tegelevatele inimestele, asutustele- ja kodanikuühenduste esindajatele ning saame tagasisidet. Räägime ka hirmudest, mis maakonna kultuuriinimestel on,” selgitas Tutt.
Tema sõnul on praegune olukord toonud kaasa muudatusi toetusmeetmete ja koolituste teemal. „Virumaa pärimuskultuuri toetuse taotlusvooru tähtaeg on pikenenud 24. aprillini ning edasilükatud ürituste kohta ootab keskus hiljemalt 2. aprilliks lisainfot. Seega, kui korraldaja otsusel ära jääv või edasi lükatav sündmus on saanud toetust riigieelarvest, tuleb sellest rahvakultuuri keskust teavitada.”
Kõik märtsi- ja aprillikuu koolitused on edasi lükatud ja küsimused nende kohta tuleb edastada koolitusosakonnale. „Seega on vaja kogu infot maakonnas jagada,” märkis rahvakultuuri spetsialist Tutt.
Huvitegevus ei seisa
jõude
Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu ütles, et kultuurikeskus on suletud küll kõigile külastajatele, kuid majas töö ikkagi käib. Kes teeb seda kaugtööna, kes kohapeal olles. „Tehakse kõiki neid töid, mis on siiani oodanud hetke, kui muudest tegemistest aega üle jääb. Praegu on hea teha seda, mida muidu ei jõua. Korrastatakse nii dokumentide, piltide, ürituste kavade, etenduste stsenaariumide jmt arhiivi. Peale selle toimub infovahetus esinejate ja organisatsioonidega. Samuti lepitakse kokku ürituste uusi kuupäevi ja planeeritakse näitusi. Toimub infovahetus huviringidega, aruannete koostamine, õmblustööd, suvesündmuste planeerimine jne.”
Uue olukorraga püütakse harjuda ja kultuurikeskuse kollektiivijuhid kasutavad eri võimalusi oma kollektiiviga suhtlemisel. Omavahel saadetakse materjale näiteks tantsu kombinatsioonide õppimiseks, koostatakse õppevideoid, mõeldakse välja uusi kavasid, õpetatakse liikumist, lauldakse sisse uusi partituure jne.
Puurmani muusikastuudios toimub e-õpe, kuid üks juhendaja on korraldanud lastele pillid koju ning nii harjutatakse iseseisevalt ja juhendatakse virtuaalselt.
Kollektiivijuhid on alati olnud tublid ja töökad, kõik on alati mitmel rindel tegutsenud ja lahendusi leidnud, nii ka sel korral. „Huvitegevus ei seisa, kes tahab, saab selle kätte digi- ja/või nutiseadme kaudu,” märkis Põltsamaa kultuurikeskuse direktor.
Üritused lükkuvad
edasi
„Jõgeva kultuurikeskuse töötajad on kodukontoris, kuid vajaduse korral oleme ka kohapeal. Lisaks juhtivtöötajatele on samuti oma tööülesandeid täitmas teised kultuurikeskuse töötajad. Tegeleme nende toimetustega, mida pole sündmusterohkel ajal jõudnud teha, näiteks maja suurpuhastuse, tehnika hooldamise ja uute tehniliste lahenduste katsetamisega. Samuti valmistab meie loominguline kollektiiv ette aprillis ja mais avanevate toetusprogrammide projekte,” ütles Jõgeva kultuurikeskuse direktor Ainar Ojasaar.
Tema sõnul on suurem osa Jõgeva kultuurikeskuses toimuvatest huviringidest iseseisvad MTÜd ja korraldavad oma tegevust ise. „Eakate huvitegevus on praegu peatunud, kuna eakad on üks suurimaid riskirühmi ning interneti vahendusel on huvitegevus nendega üsna komplitseeritud. Ringijuhid siiski tegelevad tulevaste tegevuste ettevalmistamisega lootuses, et peagi eriolukord lõpeb,” lisas ta.
Seoses 2021. aastal toimuva Eesti naiste tantsupeo „Pere Lugu” ettevalmistamisega ütles Ojasaar, kes on üks korraldustoimkonna eestvedajaid, et korraldustoimkonnaga veel videokoosolekuid toimunud ei ole, kuid infot vahetatakse e-posti teel vastavalt vajadusele.
„Saame korraldada ka videokoosolekuid. Praegu oleme lähtunud sellest, et eriolukord kestab 1. maini. Oleme võtnud eesmärgi, et ükski sündmus ära ei jää, vaid lükkub edasi. Enamiku üritusi oleme lükanud sügisesse, mõne puhul toimuvad veel läbirääkimised. Kinoseansid oleme planeerinud maikuusse, lootuses, et selleks ajaks on eriolukord läbi. Infot nende toimumise kohta leiab Jõgeva kultuurikeskuse kodulehelt,” teatas Ojasaar.
Uued plaanid on
mõttes
Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina sõnul on asutuse töötajad kuni olukorra muutumiseni kodukontoris. „Suured suveüritused ja laadad on tulekul, seetõttu on arvutitööd piisavalt. Palju suhtleme telefonitsi. Isiklikult tegelen aruannetega, milleks nüüd on aega, olen mõttes ja paberil paika pannud paari uue vahva ürituse kontseptsiooni. Palju tuleb tegeleda lepingute ja kokkulepetega. Majas käime kordamööda, sest meil on ju kass Hurmur, kes hoolitsust vajab, ja lilled.”
Zalekešina sõnul asutakse aprillist tegema sisetöid, mida suures majas jätkub kõigile. Huviringid on leidnud nutikaid lahendusi teha proove digivahendite abil. Näiteks beebikooli Facebooki grupis jagab Diana Siirak laule ja muid tegevusi.
„Inimesed on nutikad. Tahaksin siinkohal meie vallajuhtidele eriti südamele panna, et hoitaks meie ringijuhte. See on meie kullafond ja kui see niit katkeb, on kahju kordades suurem,” märkis Mustvee kultuurikeskuse juhataja.
Näite kultuuriharrastaja tegevusest eriolukorras tõi Avinurme naiskoori laulja Kristi Pukk. „Dirigent Maris Laht andis igale häälerühmale partii harjutamiseks ja nii me kodus seda teeme. Püüan laulmist harjutada teisi pereliikmeid võimalikult vähe segades, sest kodus on ka tütar Agneta, kel on tarvis lõpuklassis palju õppida.”
JAAN LUKAS
