Möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses toimunud maakonna kultuuri- ja sporditöötajate tänuõhtul esitleti lisaks kahe valdkonna tublimate tunnustamisele ka üht vastilmunud trükist — raamatut „Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt”.
Raamatu leksikoniosa sisaldab ankeetandmeid umbes viiesaja kultuurijuhi, dirigendi, rahvatantsu- ja näitejuhi, raamatukogu- ja muuseumitöötaja, kirikutegelase, küla- või kultuuriseltsi eestvedaja kohta, kes on või on olnud tegevad Jõgevamaa kohalikus kultuurielus. Enam kui kuuekümne inimese kohta on raamatus ka pikem kirjutis. Fotode vahendusel saab lugeja põgusa ülevaate maakonna viimase aja olulisematest kultuurisündmustest.
Kultuuritöötajatele pühendatud raamat jätkab kolm aastat tagasi Jõgeva maavanema Aivar Koka ja MTÜ Jõgevamaa Äriklubi algatatud sarja, milles varem on ilmunud Jõgevamaa põllumehi, maakonna ja omavalitsusjuhte ning sporditegelasi tutvustavad trükised. Vastilmunud raamatu on toimetanud Ene Sööt, suurema osa tekste on kirjutanud Jaan Lukas, Airi Rütter ja Kersti Varrak, arhiivist andmete otsimisel tegi suure töö ära Anne Mihkeles. Raamatu on kujundanud Edvin Kasemets ASist Seitung, fotod pärinevad Anatoli Makarevitšilt ja erakogudest, kaanekujunduses on kasutatud Terje Kõre ja Elita Järvela taieseid. Raamatu ilmumist toetasid Jõgeva maavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja kõik maakonna omavalitsused.
„Viiesaja inimese andmete kokkusaamiseks on mitu inimest aasta otsa tööd teinud: arhiivides tuhlanud, lehes üleskutseid esitanud, e-kirjavahetust ja telefonivestlusi pidanud ning ka inimeste juures kodus intervjuusid tegemas käinud,” ütles Aivar Kokk ning jätkas tänuõhtu publiku poole pöördudes: „Aga kui poleks teid, poleks mõtet olnud teha ka seda raamatut.”
Raamatu paljude tekstide autor, vabakutseline ajakirjanik Jaan Lukas tunnistas, et maakonna kunsti- ja rahvatantsuelu olid talle senini üsna tundmatud nähtused.
„Kunstnikud tahtsid õnneks endast enamasti ise kirjutada,” ütles Jaan Lukas. „Lahked ja koostööaltid olid muidugi ka teiste kultuurialade esindajad. Vestlused kirikutegelastega jäid aga meelde just oma sügavamõttelisuse poolest. Toimetaja Ene Sööt on aga ilmselt minu suhtes senini kõige suuremat kannatlikkust üles näidanud keeleinimene.”
Jõgeva linnaraamatukogu töötaja Ene Sööt kinnitas, et kuigi raamatuga oli vaeva palju, oli seda siiski huvitav teha, sest toimetamistööd tehes avanesid üha uued ja uued Jõgevamaa kultuurielu tahud ning tekkisid seosed inimeste, asjade ja nähtuste vahel.
„Kõige raskem oli pelkadest ankeetandmetest seotud teksti kokku kirjutada, omavahel või loogikaga mitte klappida tahtvaid aastaarve üle kontrollida ja täpsustada kõikvõimalike nõukogude-aegsete asutuste nimetusi,” ütles Ene Sööt. „Õnneks olid asjaosalised, kellele ma helistasin, alati lahkesti valmis mind abistama ja asju üle kontrollima. Pingutustele vaatamata jäi tekstidesse kindlasti sisse veel mitmeid ebatäpsusi. Nende eest palun ette vabandust!”
Kultuuritegijatest kõneleva raamatu said kingituseks kõik kultuuri- ja spordirahva tänuõhtul viibinud ja vähesed neist suutsid raamatu lähemat uurimist kojujõudmiseni edasi lükata.
RIINA MÄGI
