Jõgevamaa kultuuritöötajad on igal aastal käinud õppereisil mõne teise maakonna kolleegide juures ning saanud iga kord kogemuste ja ideede võrra rikkamaks. Ülemöödunud nädalal käis 19 Jõgevamaa kultuuritöötajat Raplamaal.
Kahepäevasel õppereisil oli meie saatjaks Raplamaa rahvakultuurispetsialist Irina Pärila. Tutvumist Raplamaaga alustasime maakonnakeskusest. Rapla kultuurikeskuses tervitas meid juhataja Age Rebel. Väikesel ringkäigul majas saime aimu asutuse igapäevatööst: saalis käis vilgas ettevalmistus Rakvere Teatri etendusteks, Linda toas (Jõgevamaalgi hästi tuntud kultuuritegelase Linda Rausi mälestusele on Rapla kultuurikeskuses pühendatud terve tuba) oli seminar, ka Valgre toa kaunist kujundust saime piiluda vaid ukselt, sest sealgi toimus õppeseminar.
Maineka Rapla laulustuudio klassis tutvustas stuudio töid ja tegemisi selle juhendaja Thea Paluoja. Rapla kultuurikeskuses on igas vanuses harrastajatele laulu- ja tantsurühmi, regulaarselt toimuvad kinoseansid, peoõhtud, kontserdid ja etendused.
Rapla kultuurikeskusest seadsime sammud Rapla kirikusse, kus meid ootas karismaatiline Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk. Imetlus, imestus ja vaimustus valdasid meid, kui saime teada, kui suur hulk kultuurisündmusi saab teoks kiriku, linna asutuste ja mitmete kontserdiorganisatsioonide koostöös. Tuntuim sedasorti sündmus on kirikumuusika festival, mis toob igal aastal Raplasse ja Raplamaa kirikutesse omanäolisi kontserte, millel esinevad muusikud nii Eestist kui ka välismaalt. Kirikul on oma segakoor, pasunakoor, organistid. Rapla kirikust väljudes tõdesime, et viibisime tõelises haridus- ja kultuuritemplis.
Kohtunud esimese reisipäeva pärastlõunal Rapla maavanema Tiit Leieriga ning saanud ülevaate kogu maakonna tänastest tegemistest ja tulevikuplaanidest, sõitsime edasi Järvakandi klaasistuudiosse, kus Eero Vaikre tutvustas meile klaasipuhumise kunsti.
Klaasitöötlemise ajalooga tutvusime Järvakandi klaasimuuseumis. Allan Kima rääkis meile, kuidas vanasti klaasi, sealhulgas aknaklaasi valmistati ning millistes oludes elasid klaasimeistrid. Allan Kima õpetas meid ära tundma vana klaasi ja selle väärtust.
Järvakandi kultuurihallis (sellise nime sai endine rahvamaja pärast korralikku kapitaalremonti) tutvustas perenaine Tiia Hansar meile asutuse igapäevaseid tegemisi, kõneles suurematest sündmustest ja tutvustas ka uue kuue saanud maja.
Otse proovi
Kehtna klubisse jõudes sattusime otse segakoori proovi, aga oma lauluoskust me igaks juhuks demonstreerima ei hakanud. Kait Kaeval tutvustas Kehtna klubi tegemisi, Kehtna kunstide kooli (seal saab õppida nii kunsti kui ka muusikat) tööst rääkis Lili Saksing. Toreda üllatusena esines meile väikese kontserdiga kunstide kooli andekas klaveriõpilane.
Teine reisipäev algas Eesti suurima, Märjamaa valla külastamisega. Valgu rahvamaja ehmatas meid oma jahedusega. Rahvamaja juhataja Mervi Vaarmann selgitas, et
Haimre rahvamajas kuulsime säravalt Eha Kaljusaarelt, et tegemist on 18. sajandist pärit kõrtsihoonega, milles hilisematel aegadel on töötanud koolimaja, raamatukogu ja rahvamaja.
Oma nägu
Haimrest sõitsime edasi Märjamaale. Sealses värskelt renoveeritud rahvamajas oli uudistamist kõvasti. Kõigepealt juhatas staažikas ja legendaarne kinomehhaanik Hans Veimann meid Märjamaa kinno. Filme näidatakse seal kolmel päeval nädalas ja kavas on tavaliselt neli seanssi. Uhkusega demonstreeris Hans Veimann kaasaegset kinotehnikat ja väga mugavaid kinosaali toole. Rahvamaja juhataja Merle Voolaid ja kultuurispetsialist Ene Klaus tutvustasid teisi selle maja ruume, jooksvat tegevust ja suuremaid sündmusi.
Rahvamaja galeriis toimus ümarlaud, kus arutasime koos Märjamaa valla haridus- ja kultuurinõuniku Tõnu Mesila, Sihtasutuse Loodna Vabaajakeskus ja MTÜ Kiitsharakad esindajate ning Märjamaa rahvamaja töötajatega kultuurikorralduslikke küsimusi. Põnev ja hariv oli näiteks võrrelda sihtasutuse ja mittetulundusühingu tööd, struktuuri ning sündmuste rahastamist.
Elamuslikuks kujunes külaskäik Kohila Koolituskeskusse, mille koduks on Tohisoo mõis. Mõisas tegutsevad muusika- ja kunstikool, õmblus-, kanga-, keraamika- ja metalliklass. Väga meeldis sealne täiskasvanutele suunatud programm, alates praktilistest kursustest kuni igakuiste huvitavate loengusarjadeni.
Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv kõneles valla kultuurielust ülevaadet andes ka sündmusele n-ö õige vormi leidmisest: kui ühtemoodi ei sobi, tuleb kindlasti proovida teisi ideid, kasvõi mitu aastat järjest, kuni õige leitud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et iga Eestimaa paik on omanäoline ja huvitav. Kohtumised ja arutelud avardavad silmaringi ning julgustavad oma nägu leidma või hoidma. Kõige tähtsamad on aga inimesed, kes väärtustavad oma kodukohta ja traditsioone.
Aitäh Raplamaa kultuuritöötajatele ja teistele sealsetele inimestele kahe võrratu päeva eest!
i
KEIU KESS, Puurmani spordi- ja kultuurimaja direktor
