Esmaspäeval Jõgevamaad külastanud kultuuriminister Indrek Saar kohtus Põltsamaal ja Jõgeval kultuuri- ja spordirahva ning omavalitsuste esindajatega, et arutada kultuurivaldkonna aktuaalseid küsimusi. Teemasid võeti üles e-raamatute laenutamisest kuni muinsuskaitseni.
Vooremaa intervjueeris ministrit Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis, kuhu ta jõudis pärast kohtumisi Põltsamaal ja Jõgeval. Neil oli ministri sõnul ühe teemana kõne all meediaski kõlapinda leidnud kultuuritöötajate tuleva-aastane palgatõus. Indrek Saar kinnitas, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb tuleval aastal seniselt 731 eurolt 804 euroni kuus. Paraku puudutab palgatõus ainult riigiasutustes ametis olevaid kõrgharidusega kultuuritöötajaid ning ka neid juhul, kui nad töötavad täistööajaga ja kui nende ametikoht eeldab kõrgharidust. Selliseid töötajaid on Jõgevamaal paraku ainult kahes asutuses: Jõgeva maakonna keskraamatukogus (sealgi on riigilt palka saavaid inimesi vaid neli) ja Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis. Hoopis rohkem on meil neid kultuuritöötajaid, kes saavad palka omavalitsustelt, ning neid kavandatav palgatõus ei puuduta.
“Kui riik ise omavalitsustes kultuuritööd tegevate inimeste palkadesse ei panusta, siis ei saa riik ka dikteerida, kui palju linn või vald kultuuritöötajale palka maksab,” ütles Indrek Saar. “Riigi kultuuriasutustes palku tõstes tekitab riik küll teatud surve omavalitsustele, et nemadki kultuurivaldkonna töötajate palku tõstaksid, aga sellel on siiski vaid kaudne mõju.”
Jõgevamaal on siiski veel üks kategooria inimesi, kellel on tuleval aastal lootust suuremale sissetulekule: need on kõrgema, st viienda kuni seitsmenda kutsekategooria noortetreenerid, kelle tööjõukulude fond suureneb tuleval aastal kümne protsendi võrra. Kui suure lisasumma see iga treeneri rahakotti toob, see sõltub aga sellest, kui palju on riigilt treeneritoetuse taotlejaid. Tänavu sai ministri teada riigieelarvest toetust 12 Jõgevamaa treenerit.
Laste huvitegevusse suunatakse lisaraha
Nii Põltsamaal kui ka Jõgeval toimunud kohtumisel tuli jutuks ka noorte huvitegevus. Ministri sõnul on valitsusleppes kirjas, et kõigile lastele tuleb tagada ligipääs huvitegevusele ning valitsuses ongi väljatöötamisel vastavate aluspõhimõtete koostamine. Selles protsessis osalevad mitu ministeeriumi (kultuuri-, haridus- ja teadus-, sotsiaal-, sise- ja rahandusministeerium) ning omavalitsusliitude katusorganisatsioonid ja noorteühenduste liit. Uued aluspõhimõtted rakenduvad 2017. aasta septembrist ning riik panustab laste huvitegevuse võimaluste avardamisse ka päris suuri summasid: 2017. aastal 6 miljonit eurot ning igal järgmisel aastal juba 15 miljonit.
“Tuleb leida üles kõik need lapsed, kes võiksid olla huvitegevusega hõivatud, ning hoolitseda selle eest, et neil pere tagasihoidlike majanduslike võimaluste või kehva transpordi tõttu huviringides käimata ei jääks. Samas tuleb tagada lastele ka elementaarne valik: iga laps peaks saama valida vähemalt kolme-nelja huviringi vahel. Tõsi, kõik need võimalused ei pea olema võtta tema koduomavalitsuses, arvesse tulevad ka naaberomavalitsused,” ütles Indrek Saar.
Endiselt kütavad kultuuriinimeste hulgas kirgi e-raamatute laenutamisega seotud probleemid.
“Selle teema vastu tunti huvi nii Põltsamaa kui ka Jõgeva kohtumisel,” tõdes minister. “Selles valdkonnas tuleb meil paraku n-ö jalgratast leiutada, sest neid põhimõtteid pole kellegi pealt “maha kirjutada” võimalik. E-raamatute laenutamise juures põimuvad tehnilised ja autorikaitsega seotud probleemid ning neile lahenduse leidmine on pikk protsess. Kiireid ja efektiivseid lahendusi siin vähemalt esialgu ei paista. Ent oleme taotlenud raha, et seda teemat analüüsida.”
Turist tuleb otsima narratiivi
Nagu mujalgi, on ka Jõgevamaal hulk kultuuri- ja arhitektuurimälestisi, mis kipuvad lagunema kiiremas tempos, kui neid korda teha suudetakse. Kultuuriministri sõnul on väljatöötamisel uus muinsuskaitseseadus. Selle kontseptsioon on enam-vähem valmis, ent protsessiga ei saa enne edasi minna, kui riik on suutnud muinsuskaitse valdkonda lisaraha leida.
“Uude seadusse kavandatu elluviimiseks on vaja aastas 1,9 miljonit eurot. See summa võiks anda olulise kvaliteedihüppe. Samas peaks igal korda tehtaval hoonel olema mõistlik funktsioon. Tühjalt seisma jäävat maja pole mõtet restaureerida,” nentis Indrek Saar.
Kohtumistel kultuuriinimestega päriti ka, kui kaugel ollakse rahvamajade seaduse väljatöötamisega. Ministri sõnul oli see teema vahepeal tõsiselt päevakorral, ent praegu kaalutakse siiski, kas eraldi seadust on üldse vaja või oleks võimalik probleemidest, mida loodeti selle abil lahendada, muul viisil jagu saada. Praegu on rahvamajade seaduse väljatöötamisel pidurit tõmmatud ka sellepärast, et enne seadusele lõpliku kuju andmist oleks vaja teada saada, mida toob meile haldusreform.
Indrek Saar tutvus oma Jõgevamaa-visiidi ajal lähemalt Põltsamaa lossikompleksi, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Kääpal tegutseva Kalevipoja muuseumiga, mille arendamiseks on lootust saada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava alusel toetust vastavast meetmest. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumil on näiteks plaanis rajada Palamuse vana kihelkonnakooli hoone kõrvale, kunagise leerimaja asemele uus külastuskeskus ning renoveerida ka kihelkonnakooli hoonet. Selleks on lisaks fondirahale vaja ka riigi toetust: projektirahale on vaja lisada ju omaosalus ning teha ära ka mõned tööd, mis antud meetme raames abikõlbulikud pole.
Nii Palamuse kihelkonnakoolimuuseum, Kalevipoja muuseum kui ka Põltsamaa loss on ministri sõnul Jõgevamaa ja kogu Eesti jaoks olulised maamärgid.
“Alati peab arvestama sellega, et kultuuriväärtused on need, mis jutustavad paiga lugu ja meelitavad kohale turistid. Hotellist ja restoranist selleks ei piisa. Need ei moodusta narratiivi, mida turist otsima tuleb,” ütles Indrek Saar. “Jõgevamaal jätkub lugusid, mida oma inimestele ja külalistele jutustada. Siinsetel kultuuritegijatel jätkub ka ideid ja ettevõtlikku vaimu. Seda tõestab näiteks fakt, et Jõgevamaal tegutseb umbes kolmkümmend väikemuuseumi.”
RIINA MÄGI
