Enam kui 150 Eestimaa kultuurikeskuse ning rahva- ja kultuurimaja uksed on ülehomme külastajatele 24 tundi järjest avatud ning selle aja jooksul on kõigil huvilistel võimalik osaleda mitut laadi kultuuritegemistes. Projektis “24 tundi Eestimaa rahvamajas” lööb kaasa ka tosin Jõgevamaa kultuuriasutust.
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti ning Eesti Rahvamajade Ühingu juhatuse liikme Tiina Tegelmanni sõnul algatas terve ööpäeva pikkuse üle-eestilise “kultuurimaratoni” idee rahvamajade ühingu juhatuse esimees, Türi kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe.
“Kui Ülle ühingu juhatuse koosolekul meile sellest ideest kõnelema hakkas, kiitsime me selle heaks veel enne, kui ta oma jutu lõpuni oli jõudnud rääkida, sest see tundus nii hea,” ütles Tiina Tegelmann. „Tänavune aasta on Eestis kuulutatud ju kultuuripärandi aastaks ning sel puhul on vägagi kohane teadvustada laiemale avalikkusele, et rahvamajad omavad Eesti kultuuriruumis olulist rolli kui kultuuripärandi hoidjad ja säilitajad, aga ka kohad, kus saab kultuuri tarbida, kultuurialaseid hobisid harrastada ja elukestvas õppes osaleda. Just seesugust eesmärki 26. oktoobril teoks saav projekt teenibki.”
Jõgevamaalt võtsid rahvamajade ühingu pakutud väljakutse vastu Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa kultuurikeskus, Puurmani spordi- ja kultuurimaja, Pajusi, Palamuse, Kaarepere, Torma, Sadala, Lustivere, Tabivere ja Ranna rahvamaja. Rahvamajade ühing seadis kultuuritöötajatele ülesandeks anda 24 tunni jooksul ülevaade sellest, millega nende majas 12 kuu jooksul tegeldakse. Kui tihe ja põnev ühe või teise maja programm sai, see sõltus kultuuritöötaja nutikusest ja oskusest abilisi leida.
Mitmel pool juhatab “kultuurimaratoni” sisse juba eelmisel õhtul algav ja hommikuni kestev pidu. Jõgeva kultuurikeskuse öisel tantsumaratonil tantsitakse näiteks folktantse, miksertantse, kantritantse ja line-tantse ning õpitakse ka bachata’t, Põltsamaa kultuurikeskuses toimub stiilipidu “Unenägu”, Puurmani spordi- ja kultuurimajas pidu ansambli P.S.Troika saatel.
On ka vaiksemaid ja rahulikumaid öötegevusi: Ranna rahvamajas loetakse näiteks raamatuid, räägitakse tondijutte ja kuulatakse Kodavere pajatusi, Sadalas loetakse luulet, Lustiveres vaadatakse eesti filmiklassikat ning Tabiveres uusi eesti filme, Pajusis tegutseb aga päeva esimestel tundidel hoopis leivaküpsetamise õpituba.
Päike tõuseb ülehomme hommikul kell 8.26 ning sel kellaajal süüdatakse kõigi projektis osalevate kultuuriasutuste juures kultuurituli. Samal kellaajal süttivad ka kõigi maakondade ühised rahvamajade tuled. Jõgevamaa tule läidavad kauaaegne orkestrijuht Valter Jaanus ja maavanem Viktor Svjatõšev Mustveesse Peipsi järve kaldale tänavu suvel püstitatud kollases aknas.
Kohv ja võimlemine
Hommikusse programmi kuulub mitmel pool ühine kohvijoomine ja võimlemine. Jõgeva lastel on võimalik hommikul kultuurikeskuses paiknevasse jõuluvana koju lastehommikule minna. Lastehommikut peetakse ka Kaareperes.
Päeva jooksul toimuvad rahvamajades veel taidluskollektiivide näidisproovid ja treeningtunnid, käsitöö õpitoad, kinoseansid, teatrietendused jne. Mitmel pool saab mängida lauamänge. Lustiveres minnakse õpetaja Riina Milgi juhendamisel kohalikku mõisapärandit uurima, Jõgeval saab aga teoks teine Jõgeva tulevikuseminar, mis on jätkuks maikuus Jõgeva juubeliprogrammi raames toimunud seminarile. Midagi mõttetalgu sarnast saab teoks ka Puurmanis.
“Päris mõttetalguks ma seda siiski ei nimetaks. Pigem anname igaühele võimaluse välja öelda, mida tuleks tema arvates Puurmani kultuurielus muuta, st milliseid uusi ettevõtmisi käivitada ja milliseid vanu traditsioone taastada,” ütles Puurmani spordi- ja kultuurimaja direktor Keiu Kess.
Selle maja 24-tunnises non-stop programmis on eriti suur osakaal videomaterjali vaatamisel.
“Tänu kohaliku noortekeskuse kaasabile, õnnestus mul digitaliseerida päris suur kogus Puurmani kultuurielu käsitlevat videomaterjali: keskuses on olemas vastav aparatuur ja noortel vajalikud teadmised,” sõnas Keiu Kess. “Muu hulgas sai digitaliseeritud 1989. aastal Esko Tasa poolt tehtud ja Eesti Televisiooni eetris olnud saade “Kodukandi lood: Puurmani”. Sel ajal töötas Puurmanis veel elektrotehnika tehas ning meie praeguse kultuuri- ja spordimaja ehitus alles käis. Pidin toolilt maha kukkuma, kui seda saadet vaatasin: tükati on seal ikka lausa uskumatuid kaadreid.”
Uni on nõrkade jaoks
Puurmani „kultuurimaratoni” kavast leiab sellisedki päevakorrapunktid, nagu kasutatud rõivaste müük ja võimalus proovida kultuuritöötaja tööd. Keiu Kessi sõnul käivad kasutatud rõivastega kauplejad oma kaupa müümas paljudes maal, aga ka väikelinnades tegutsevates kultuuriasutustes ja tema meelest ei peaks nende asutuste seda tahku üldse häbenema.
„Tänu kasutatud rõivaste müükidele saab kohalik rahvas oma garderoobi rikastada, rahvamaja teenib aga natuke lisaraha ning täiendab kostüümitagavara. Inimestel, kes kasutatud rõivaste müügi ajaks kokku tulevad, ei lähe päev aga tühja ka siis, kui nad rõivaletilt midagi sobivat ei leia: nad saavad omakandi inimestega juttu ajada ning lugeda kuulutustelt, millal järgmine teatrietendus või pidu toimub,” ütles Keiu Kess.
Kultuuritöötaja tööd on tema sõnul võimalus proovida sel viisil, et saab ühe ürituse lõppedes kaasa aidata maja järgmiseks ürituseks korda sättimisel.
„Kui laiem avalikkus näeb enamasti ainult kultuuritöötaja töö n-ö säravamat poolt, siis tunduvalt väiksem arv inimesi teab, et tegelikult kuulub selle ameti juurde ka palju füüsilist tegevust: paigutad saalis toole ümber, tassid võimenduse teisele korrusele, korjad linad laudadelt ja viid koju pesusse jne,” ütles Keiu Kess.
Küsimusele, kas kohalik rahvas ikka tuleb kodunt välja, et maratonprogrammist osa saada, ning kas tal endal ikka jätkub jaksu 24 tundi vastu pidada, vastas Keiu:
“Usun, et rahvas tuleb kohale küll. Ja ise pean kindlasti vastu: uni on kõvasti üle hinnatud ja nõrkade jaoks. Küsi missuguselt kultuuritöötajalt tahes ja ta ütleb sulle, et on vähemalt korra elus pidanud mingi suurürituse õnnestumise nimel terve ööpäeva jutti jalul olema.”
Ka Tiina Tegelmann avaldas lootust, et inimesed ka rahvamajade öistest ettevõtmistest osa saama tulevad. Tiinal endal on ülehomme täita vastutusrikas roll: ta juhib õhtul kell 19 Tori rahvamajas teoks saavat sütitavat kõnekoosolekut, kuhu on oodatud kultuurihuvilised kõigist maakondadest. Kõnekoosolekut, millel arutletakse rahvamajade rolli üle eri aegadel, juhib ta sümboolseks eesti talunaiseks kehastununa ning Koidula ja Jakobsoni enam kui sajandi tagustele ideedele toetudes. Torisse tuuakse kokku ka kõik hommikul süüdatud maakondlikud tuled ning “sulatatakse” ühiseks rahvamaja tuleks.
Projektis “24 tundi Eestimaa rahvamajas” osalevate kultuuriasutuste ülehomse programmi leiab huviline rahvamajade ühingu kodulehelt www.rahvamaja.ee .
“24 tundi Eestimaa rahvamajas“
Projekti algatas Eesti Rahvamajade Ühing selleks, et väärtustada rahvamajades tehtavat ja teadvustada laiemale avalikkusele rahvamajade rolli kultuuripärandi hoidjate ja säilitajatena, aga ka pärandi uute hoidjate kasvatajana
26. oktoobril on projektis osalevate rahvamajade uksed 24 tunni jooksul avatud ja neis saab osa mitmekesisest kultuuriprogrammist
Kogu Eestis osaleb projektis üle 150 kultuuriasutuse, neist 12 Jõgevamaal
26. oktoobri hommikul maakondades süüdatud rahvamajade tuled jõuavad kella 19ks Pärnumaale Torisse, kus peetaval kõnekoosolekul arutlevad Jyväskylä ülikooli Eesti kultuuripoliitikat uuriv doktorant Egge Kulbok-Lattik, Rahvakultuuri Keskuse looja ja kauaaegne juht Aino Arro, Karksi kultuurikeskuse direktor Kai Kannistu, riigikogu liige Kaia Iva ja uue põlvkonna kultuuritegija Hardo Adamson rahvamajade rolli üle eri ajastutel
RIINA MÄGI
