Jõgeva kultuurikeskuses saab jaanuari lõpuni vaadata näitust “Raudteemajade saatus”. 31. jaanuaril saab Jõgeva publik kohtuda ka näituse autori, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi ning vabaõhumuuseumi teaduri, raamatu “Eesti vallamajade ajaloo teatmik” autori Hanno Talvinguga.
Eesti raudteearhitektuuri huvitavamaid näidiseid eksponeerivat näitust käis üles panemas vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse Jõgevalt pärit juhataja Elo Lutsepp. Tema sõnul hakkas tehnika areng, täpsemalt raudteede ehitamine, meie arhitektuuri ja kogu elu 19. sajandi lõpupoole jõuliselt mõjutama. Paldiski-Tallinna-Gatšina raudtee valmis 1870. ja Tapa-Tartu raudteeharu 1876. aastal.
“Raudtee ehitamine tõi kaasa raudtee äärde jäävate asulate kiire arengu. Nii sai kasvuhoo sisse ka Jõgeva,” ütles Elo Lutsepp.
Eestimaale raudteehoonete rajamisel kasutati päris agaralt Venemaal valminud tüüpprojekte ning raudteejaamad olid tähtsuse järgi kategooriatesse jagatud. Kõrgema kategooria jaamades olid uhkemad ehitised.
“Uhketest puitpitsidega kaunistatud raudteehoonetest hakati eeskuju võtma ka muude hoonete, näiteks vallamajade ja muude ametihoonete ehitamisel. Raudteehoonetest saadi inspiratsiooni isegi raudteest kaugemale jäävates asulates,” kinnitas Elo Lutsepp. “Heiki Pärdi on öelnud koguni, et raudtee avas Eesti maailmale ja maailma Eestile,” sõnas Elo Lutsepp.
Mitte üksikhoone, vaid ansambel
Raudteearhitektuuri hulka ei kuulu üksnes jaamahooned, vaid ka mitmesugused muud rajatised: veetornid, pagasikuurid, raudteelaste elamud ja isegi välikäimlad. Nii et enamasti pole tegemist üksikhoone, vaid ansambliga. Ning kui tsaariaeg otsa sai, kujunes välja Eesti Vabariigi oma raudteearhitektuur, mille lippu aitasid kõrgel hoida nii mõnedki meie nimekad arhitektid. Raudteehooneid ehitati ka nõukogude ajal. Ka siis olid need hästi läbi mõeldud dekooriga.
“Ning siis saabus ühtäkki aeg, mil suurt osa raudteehoonetest polnud enam kellelegi vaja,” tõdes Elo Lutsepp. “Ning kui vanasti oodati rongi uhkes ootesaalis, kus olid maalid seintel ja palmid potis, siis nüüd oodatakse rongi perroonil vihma ja tuule käes.”
Näitus “Raudteemajade saatus” koosneb sünteetilisele kangale trükitud piltidest ja infost. Näitusekomplekt valmis möödunud aasta septembris Balti jaama kunagises lähirongide ootepaviljonis toimunud ürituseks “Ökomäss”.
“Jõgevale otsustasime selle näituse tuua sellepärast, et siin on üks ettevõtmine pooleli,” ütles Elo Lutsepp. “Ülemöödunud aasta mais said vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse, Betti Alveri muuseumi ja OÜ Säästvad Ehituslahendused eestvedamisel teoks Jõgeva raudteejaama vana pagasikuuri korrastamise talgud. Suur osa tööst jäi toona siiski tegemata ja linnavõimu vahetumise tõttu on asi soiku jäänud. Mine tea, ehk annab näitus indu ettevõtmist jätkata.”
Estakaad ja bussijaam on kui kaks venda
Kui näituse põhiautor on Heiki Pärdi, siis üks Jõgeva jaama vana estakaadi ja kaubaladu ning uut bussijaama kujutav foto on seal ka Elo Lutsepalt.
“Vana kaubaladu sai hiljuti tulekahjus kannatada. Kui see ära peaks kaduma, ei saa keegi aru, miks Jõgevale selline vaala selgroogu meenutav bussijaam ehitati. Arhitekt võttis vana konteksti ja arendas sellest välja oma mõtte. Bussijaam kordab vana estakaadi sammaste rütmi,” ütles Elo Lutsepp. “Estakaad ja bussijaam on nagu kaks venda: sarnased, aga samas ka erinevad.”
Kui tavaliselt saab publik autoriga kohtuda näituse avapäeval, siis raudteemajade saatusest kõneleva väljapaneku autor Heiki Pärdi saabub Jõgevale hoopis näituse viimasel päeval, 31. jaanuaril. Tal on plaanis kõnelda Jõgevast ja mõnest teisestki tänu raudteele kasvuhoo sisse saanud asulast. Koos temaga tuleb Jõgevale Hanno Talving, kes teeb ettekande valdadest ja vallamajadest Jõgeva maakonnas.
“Esimeste raudteejaamade ja vallamajade rajamine langeb enam-vähem samasse ajajärku. Nii et kahel teemal on omavahel tihe seos,” ütles Elo Lutsepp.
Kohtumine Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi ning vabaõhumuuseumi teaduri Hanno Talvinguga algab 31. jaanuaril kell 17.30.
RIINA MÄGI
