Alates esmaspäevast on Jõgeva kultuurikeskuse teisel korrusel avatud jõulumaa, kus lisaks Jõgevajõulule, Jõulumemmele ja päkapikkudele tegutsevad ka vanapagan, ahjualune, Nukitsamees ning kaunis kuningatütar.
Teisipäeva hommikul said Jõgeva kultuurikeskuses muinasjutulisest ringkäigust osa Mäetaguse lasteaia Tõrukese lapsed. Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast algas laste reis külmalinna jõulumaale varakult. Tuisuilm sundis neid teele asuma juba kell üheksa, et poole üheteistkümneks Jõgevale jõuluvana ja muinasjututegelastega kohtuma jõuda. Et lapsed jõulumaast maksimaalselt rõõmu ja naudingut saaksid, jaotati väikesed külalised umbes kümneliikmelistesse gruppidesse ning seiklus võis alata.
Esimesena võttis külastajaid vastu Jõulumemm, kes lahkelt lasterühmi jõulumaa tubade vahel jaotas ning neid järgmiste seikluste juurde viis. “Mis te arvate, kes see on,” uuris memm lastelt kirjutuslaua taga istunud päkapiku kohta. “Jõuluvana,” hõikas enamik lapsi hooga, kuid Jõulumemm täpsustas, et tegemist on ikkagi kirjapäkapikuga, kes aitab jõuluvanal laste kirjadele vastata.
“Näed, kirjapäkapikk lausa punastas, et te teda nii vanaks pidasite,” viitas Jõulumemm kirjapäkapiku punastele palgetele ning lisas, et lastel pole muretsemiseks põhjust, nad kohtuvad jõuluvanaga peagi.
Ootamatult pistis aga kirjapäkapiku kabineti kõrvalt hämarast käigust pea välja üsna kummaline olevus, kel polnud seljas jõuludele omast punast kuube ja mütsi asemel olid tal peas hoopis sarved. Laste esimene reaktsioon oli kaks julget sammu tahapoole astuda, vaid üks vapper tüdrukutirts sõnas julgelt: “Ei mina seda sarvikut karda!” Peljata polnud tõesti vähimatki põhjust, sest sarviline tegelane näitas lahkelt salakambrit, kus kordamööda kohtuti ahjualuse perega, uinuva kuningatütrega, lilleneitsi ja võlupeegliga.
Kõrvaltoas ootas lapsi meisterdama Nukitsamees, kelle abiga valmis igaühe isiklik rätipoiss, mille koju kaasa võtta võis.
Jõululaulud vajadusel ka vene keeles
Ringkäik kulmineerus loomulikult Eesti jõuluvana Jõgevajõulu eluruumides, kus taat laste teadmised proovile pani. “Mis asi see teie arvates olla võib?” küsis jõuluvana, viibutades käes kandilist rauakobakat. “See on triikraud, ei pressraud,” hüüdsid lapsed ka jõuluvana imestuseks üsna kiiresti õige vastuse. Ei saagi öelda, et tänapäeva lapsed vana aja asjadest midagi ei tea.
Veel tundsid Mäetaguse lasteaialapsed ära hobuse kuljused ja pea sada aastat vana raadio, kus krabina taustal venekeelset juttu kosta oli. “Tundub, et see on vist Mäetaguse raadio,” kommenteeris Jõgevajõul raadiost tulevat heli.
Kellel julgust, see laulis või luges jõuluvanale luuletusi. Mõned Mäetaguse lasteaialastest tundsid end kodusemalt vene keeles suheldes ja õnneks pole Jõgevajõulul ka selle keelega probleeme. Koos lauldi vene keeles ka “Meil metsas sirgus kuuseke”. Mälestuseks sai igaüks kaasa magusa võlukäbi, mida jõuluvana käskis hoida jõululaupäevani. “Siis seda süües soovige soov, mis uuel aastal täide läheb,” kinnitas Jõgevajõul. Paljudel jätkub kannatust jõuludeni oodata, on juba iseasi.
Tegutseb ka teisel jõulupühal
Tänavu on jõulumaa paigutatud kultuurikeskuse teise korruse ruumidesse ja nii oli see ka möödunud aastal. Kolm aastat tagasi laius jõulumaa üle terve kultuurikeskuse, kuid keskuse juhataja Airi Rütter ütles, et nii pikaks ajaks ei saa dekoratsioone üles jätta.
“Siin on detsembris nii palju erinevaid üritusi toimumas ja me ei jõuaks kogu aeg jõulumaa dekoratsioone maha võtta ja üles panna,” selgitas ta.
Jõgeva jõuluvana ootab külalisi veel järgmisel nädalal kahel korral. Pühade lõpul on jõulumaa avatud ka 26. detsembril. “Momendil on kõik rühmade kohad broneeritud, kuid juurde saavad registreerida pered,” rääkis Airi Rütter. Seega, kellele jõuluvana jõululaupäeval kodus kingikoti vaid ukse taha või kuuse alla pani, saavad temaga isiklikult kohtuda ka teisel jõulupühal.
i
EILI ARULA
