On vist üsna tavapärane, et tihti viib elutee kokku kusagil ettevõttes-asutuses töötavad või samas paigas elavad inimesed. Tavatu on aga olukord, kus juba mõnda aega õlg õla kõrval töötanud inimesed märkavad teineteist alles ühisest töö- ja elupaigast eemal, tööreisil. Just nii juhtus 2003. aastal ühisel tööreisil viibinud Irja ja Ivo Targamaga madjarite pealinnas Budapestis. Praegu elab Targamade pere Põltsamaa linnas.
Ülikoolipäevil alguse saanud omavaheline suhtlus oli tookord seotud Baltica 2001 ettevalmistamisega. Just seal Ivo ja Irja teed ristusidki. 2003. aasta aprillis pakuti kultuuriinimestele välja õppereis Ungarisse, kus Irja ja Ivo osalesid.
“Mina lahutasin pärast tutvumist, kuid samas olen õnnelik selle üle, et leidsin Ivo, kellega oleme algusest saadik ühel lainel. Hoolimata meie 15-aastasest vanusevahest,” jutustas Irja. Nende mõlema kinnitusel suur vanusevahe nende suhtele takistuseks ei ole. Vastupidi – vanusevahe hoopis rikastab. “Ivo ei lase minul kui endast vanemal noorust ära unustada,” väitis Irja, kelle sõnul on tal sellisest vanusevahest tulenevalt lihtsam mõista ka oma lapsi.
Praegu on Targamade peres kasvamas Irja ja Ivo ühine poeg Tanno. Irja esimene poeg Pert on juba 24 aastane noormees. Lisaks Tannole on Targamade peres veel Irja 10-aastane tütar Piia-Liis, kes on väga musikaalne tüdruk. Nagu emagi, läks Piia-Liis omal algatusel muusikakooli ja õpib Urmas Mägi käe all saksofoni mängima. Lisaks osaleb Piia-Liis võistlustantsus.
Kuueaastast Tannot huvitab eelkõige arvutiasjandus ja elektroonika. Mõne aja eest valiti Tõrukese lasteaias käiv Tanno Tõrupoisiks ja talle valiti kõrvale ka Tõrupiiga. Tanno lööb aktiivselt kaasa rahvatantsus. Kõigil lastel on Ivoga väga hea läbisaamine.
Kui Irja ja Ivo pereelus midagi üldse vajaka jääb, siis aega pere keskel olemiseks. See on kultuuri tööga tegelevate inimeste puhul paraku üsna tavaline nähtus seetõttu oli Irjagi lapsena enamasti vanaema kasvatada.
Konkursivõit tõi täieliku rahulolu
i
Põltsamaale sattus Irja nii, et leidis internetist kuulutuse, kus linn kultuurikeskusele direktorit otsis.
“Ma oleksin Tõrvas edasi olnud, kuid ausalt öeldes valitses seal juba tol ajal masu,” põhjendas Irja oma toonast otsust. “Ma tundsin, et minu töö Tõrvas on tehtud, ja ma tahtsin oma ametis edasi areneda,” rääkis Irja.
Irja osaleski Põltsamaa kultuurikeskuse direktori konkursil ja osutus väljavalituks. “Nüüd võib küll õnne tänada, et ma sellesse ametisse kandideerisin ja et mind valiti,” tõdes ta.
Irja sõnul on tema juhtida Põltsamaal väike ja samas armas kollektiiv ning südamega oma tööd tegevad ringijuhid. Eelmine Põltsamaa linnapea Margi Ein ja praegune linnapea Jaan Aiaots on alati kultuuritööd väga soosinud.
“See on meie töös äärmiselt tähtis,” hindab Irja kõrgelt Põltsamaa eelmist ja praegust linnajuhti. “Meil, kultuuriinimestel, pole millelegi toetuda, sest Eestis puudub Rahvakultuuri seadus, mis meie tegevust suunaks ja reguleeriks,” tõi Irja Targama esile kultuuritööd takistava faktori.
Ometi tahab ta siin oma tööd jätkata ja lubab, et üheksakümnendatel suure menu osaliseks saanud lossikontserdid tulevad tagasi. Sellise mastaabiga üritused nõuavad suurt raha ja Irja sõnul tuleb väikelinnas niisugustele üritustele paratamatult peale maksta.
Irja Targama sõnul on siinsed kultuuriinimesed koostöös Sihtasutusega Põltsamaa Lossiarendus tõsiseid mõttetalguid pidanud ja sealt on välja koorunud päris palju huvitavaid ideid, kuidas Lossipäeva huvitavamaks ja atraktiivsemaks muuta.
“Mulle minu valik meeldib. Minu jaoks on oluline, et ma saan ajada oma asja. Põltsamaal on tõesti väga töökad ja kultuurilembesed inimesed, kes aitavad siinset tüsedat kultuurikihti veelgi paksemaks muuta. Ma loodan, et kultuurielu siin kasvab ja süveneb. Kuid see saab toimuda ainult juhul, kui inimesed tee meie majja üles leiavad,” kinnitas ta.
Jätkub isetegemise tahet
Nii Ivo kui Irja on rahul sellega, et Põltsamaa kultuurikeskuse tegevuses lööb kaasa umbes 500 inimest, mis tõestab, et vaatamata televisiooni- ja internetiajastule, jätkub paljudes inimeste tahet midagi ise ära teha ja ennast läbi kultuurilise tegevuse välja elada.
Küsimusele, kas Targama pere kavatseb ennast lõplikult Põltsamaaga siduda, vastasid asjaosalised nii: “Ära iial ütle iial. Praegu me ei näe küll põhjust oma elus mingit suuremat muudatust ette võta. Mine tea — ehk on meil mõlemal põhjust siit aastate pärast pensionilegi minna. See oleneb paljuski siinsetest inimestest ja kultuurielust laiemalt.”
Irja Targama CV
*Pärit Kunda linnast
*Kuni viienda klassi lõpuni seal ka koolis käinud
*Kundas sai alguse ka tema muusikahuvi
*Teises klassis asus õpetaja soovitusel ja vanemate teadmata muusikakooli klaverimängu õppima
*Seitsmekümnendate lõpus kolisid Irja vanemad Haljalasse, isale pakuti Viru kolhoosis tööd
*Muusikaõpingud jätkusid Rakvere muusikakoolis, kus õppis klarnetit
*Lisaks pillimängu õppimisele tegeles aktiivselt ka tantsimisega
*Pärast kaheksanda klassi lõpetamist Haljalas asus õppima Rakvere 3. Keskkooli
Orkestrijuhi kutsetunnistusega Irja vaimustus enam koorilaulust
*Õpingud jätkusid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis
*Hiljem läks õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti orkestrijuhtimist
*1986. aastal sündis tal poeg
*Haljalas töötas vallavalitsuses
*Haljala koguduse juures juhatas noortekoori, kus laulsid kaasa ka Tanel ja Gerli Padar
*Oli Tõrvas kultuurijuhi ametis
*Kandideeris Põltsamaa kultuurikeskuse direktori kohale ja osutus valituks
Ivo Targama CV
*Sündinud Tartus
*Üles kasvanud Põltsamaa vallas Kalikülas
*Peres veel kaks õde ja kaks venda
*Põhikooliaastad veetis Lustiveres
*Oli Lustivere Põhikooli selles lennus, kelle õpinguaastad möödusid veel vanas koolihoones
*Põhikooli ajal oli klassijuhatajaks Riina Paluoja
*Tänu tantsulembesele klassijuhatajale tekkis tõsisem tantsuhuvi
*Tantsu juurde meelitas ka vanemate eeskuju, sest isa ja emagi tegelesid rahvatantsuga
*Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õppides asus Ivo osalema Ellu Puudisti juhitud näitetrupis “Ellunäod”
*Juba 11. klassis õppides hakkas Ellu Puudisti soovitusel oma näitetruppi juhendama
*Tegeles ka laulmisega ja lõi kaasa luuleklubi tegemistes
*Lisaks kõigele muule tantsis Põltsamaal hästi tuntud tantsurühmas “Virmalised”
*1999. aasta suvel lõi kaasa lavastuses “Tantsuõpetaja”
*1999. aastal soovitasid kaaslased tal tantsujuhtimist õppima minna
*Sai sisse Tallinna Pedagoogilisse Ülikooli
*Diplomitööks oli 2003. aastal peetud Jõgevamaa tantsupidu “Maa tuleb täita lastega”
*Tantsujuhi tegevus algas Jõgeval, kus ta asutas tantsutrupi “Nii ja Naa”
*Pärast 2002. aastal toimunud noorte tantsupidu tuli tagasi Põltsamaale
*Õppis selgeks ka kohalikud helitehnilised nipid
*Alates 2003. aasta 20. jaanuarist sai temast ametlikult Põltsamaa kultuurikeskuse valgus- ja helitehnik ning tantsujuht
*Töölepingu vormistas oma praeguse abikaasaga, kes siis juba kultuurikeskuse direktorina töötas
i
TOOMAS REINPÕLD
