Möödunud reedel korraldas kultuuriministeerium Jõgeva kultuurikeskuses foorumi, kus arutati valdkonna hetkeseisu nii lähitulevikus kui ka kaugemas perspektiivis aastani 2030. Aruteludel peeti oluliseks mitmekülgset koostööd, ühtseid andmebaase, põnevaid ja atraktiivseid ideid jne. Eraldi teemaks oli teistest rahvustest inimeste sulandumine Eesti kogukonda, mis ühtlasi arendab ka kohalike silmaringi.
Foorumi esimest osa juhtinud kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik Katre Väli soovitas arutada, kuidas korraldada erinevaid rahvusvahelisi sündmusi ka Tallinnast, seda ümbritsevast kuldsest ringist ja teistest suurematest keskustest, väljaspool.
„Vaatasin Jõgevamaa arengustrateegiat. Mulle jäi silma, et kultuur, vaba aeg ja sport oli ühe arenguteemana välja toodud. Oluliseks peeti maakonna mainet, tootlikkust ettevõtluses, elanike sotsiaalset aktiivsust ja kaasatust. Jõgevamaa võiks olla Eestimaa Toscana, mis oleks looduskeskkonna, põllumajanduskeskkonna ja kultuuripärandi loomeruumi ühendamine. Jõgevamaal on põhjalikult välja toodud ka kogukondade ja külaseltside erilisus, millel tuleviku vaatevinklist on kindlasti oluline osa,“ nentis Väli.
Teatrinõunik tõstis Jõgevamaa strateegias esile hästi välja toodud ülesanded nii maakondlikul kui ka valdade tasandil ja riigile tehtud ettepanekud. „Väga paljudel kohtumistel on räägitud laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide palgasüsteemist, mida käsitles ka hiljutine uuring. On ka mõned lahendused, kuidas edasi minna.“ Veel märkis ta, et kuigi riigi tasandil on kultuuritöötajate palgad tõusnud, pole kõik omavalitsused suutnud sellega kaasa tulla.
Mõttevahetusel tuli igal laudkonnal arutada eraldi teemat. „Meie teema oli tehnoloogia. Loomevaldkonda nähakse olulise tööandjana digivahendite kaudu. Meie jaoks on oluline erinevate andmebaaside ühendamine. Maakonnas võiksid olla ühtsed platvormid ja süsteemid. Ma tooksin kohe näite selle kohta, et viisime Põltsamaa vallas mittetulundusühingute toetuste taotlemise ühtsesse e-keskkonda,“ rääkis Jõgevamaa Kodukandi ühenduse juhatuse esimees Liia Lust, kes oli ühes lauas teemasid vaagimas koos Kodukandi ühenduse aseesimehe ja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti Pille Tuti ja ettevõtja, Jõgeva vallavolikogu liikme Terje Rudissaare ning Põltsamaa fotograafi ja filmimehe Väino Valdmanniga.
Jõgeva vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi märkis hea uuendusena vanaaegsete hoonete, näiteks meiereide kasutamise näitemängupaikadena. „Pika traditsiooniga sündmuseks on saanud väiksemates paikades toimuvad omamoodi „kiiksuga” festivalid. Igati vajalik on ka omavalitsuste, erasektori ja vabatahtlike koostöö.“
Hariduse ja harituste üle pidasid aru SA Kalevipoja Koda juhatuse liige Annika Oras, Palamuse O. Lutsu kihelkonnamuuseumi direktor Arne Tegelmann ja SA Jõgevamaa arendus-ja ettevõtluskeskuse turismiarendusjuht Eveli Jürgenson.
Laudkonna nimel sõna võtnud Annika Oras tõi näiteks koostöö Kääpal, millesse hõlmatud raamatukogu, huviharidus, käsitööringid, seikluspark, segakoor jne. Kõike saab kokku panna.
„Pole mõtet, et igaüks tegutseb omaette. Mõttekas on tulla kokku. Koostöösse tuleks kaasata ka lähikonna koolid, lasteaiad – kõik, mis meil käepärast on. Kui kuskil midagi positiivset tehakse, on väga oluline märkamine esmalt valla tasandil ja sealt edasi ka riigi tasandil,“ ütles Oras. Ta rääkis ka raskustest, nimetades mugavustsooni, lähtumist ametijuhendist, kindlast palgast ja kaheksatunnisest tööpäevast, samuti eestvedaja puudumist.
Lõimumisprobleeme arutati kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesistamise osakonna peaspetsialisti Olga Sõtniku eestvedamisel.
„Kunagi oli Kamari koolis vene rahvusest laps. Kui korraldasime joonistusvõistluse Kalevipojast, joonistas ta eeposekangelase ilusa auraga ümber pea. Väga vajalik on teistest rahvustest lapsi ja noori ühistegevustesse kaasata. Nii on võimalik neid kõige paremini lõimida. Kuigi mulle ei meeldi see sõna. Oluline on see, et teistest rahvustest inimesed oleksid meie kogukonna liikmed ja kogukond võtaks neid kui inimesi enda keskelt. Ühtlasi võimaldab kaugemat päritolu inimene meil ka ennast teisest vaatevinklist näha,“ rääkis Liia Lust.
JAAN LUKAS
