Algav külmetus- ning viirushaiguste periood võib pere rahakotti märkimisväärselt laastada. Lisaks ravimitega seotud kulutustele väheneb ka sissetulek. Suurimat kaotust võivad kanda pärast lapsepuhkust tööle naasnud vanemad.
Inimeste tervis mõjutab olulisel määral nende võimet perekondlikult ja töiselt toime tulla, seetõttu on oluline oma tervisesse panustada. Kui aga juba haigus käes, on paljudel peredel keeruline hakkama saada, sest kodus oldud päevad vähendavad sissetulekut märgatavalt ja ka ravimitele kulub raha. Juba esmased külmetusvastased ravimid – palavikualandaja, köha- ja nohusiirup, kurgutabletid võivad maksta kokku 15 eurot.
Haigestudes sissetulekud vähenevad
Peamine mure on haigestudes aga sissetuleku vähenemine. Haigestudes on eriti keerulises olukorras need inimesed, kelle tuludelt eelmisel aastal sotsiaalmaksu ei makstud, näiteks pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasvad vanemad, sest hüvitise arvutamisel lähtutakse eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksu suurusest. Et nendelt sotsiaalmaksu ei laekunud, arvutatakse hüvitis miinimumpalga alusel ja hooldushüvitise puhul kujuneks päevatasuks 6,1 eurot.
Esimesel lasteaia-aastal kipuvad lapsed aga sageli haigestuma ja juhul, kui näiteks olla oktoobris kodus seadusega lubatud 14 päeva järjest, võib lapsevanem kaotada oma sissetulekust 46 protsenti. Keskmist palka teenides oleks kuu sissetulek koos hooldushüvitisega siis 384,13 eurot.
Täiskasvanu haigestumise korral esimese kolme päeva eest hüvitist ei saa. Näiteks kaotaks keskmist palka teeniv töötaja kolmepäevase külmetushaigusega palgast üle 12 protsendi ehk 90 eurot. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja ja alates 9. päevast haigekassa. Nende päevade eest hüvitatakse 70 protsenti päeva tulust. Tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.
Keskmise netopalgaga töötaja kaotaks viie haiguspäevaga oktoobrikuu sissetulekust 116 eurot ehk 16 protsenti.
Lapseootel naistele makstakse hüvitist alates teisest haigestumise päevast
Veidi eelistatumas seisus on lapseootel naised, kellele makstakse hüvitist alates teisest haigusepäevast. Sellisel juhul oleks rahaline kaotus oktoobrikuus vaid 11,6 protsenti.
Kindlasti tasub kas enda või lapse haigestumise korral kohe oma perearstiga ühendust võtta, sest haigekassa maksab hüvitist kalendripäevade arvestuse järgi ehk ka nädalavahetuste eest. Kui reedel ilmnevad haigusnähud, on sel juhul võimalik hüvitist saada juba nädalavahetuse eest ning seeläbi oma rahalist kahju vähendada.
Statistikaameti andmetel vähenes nii haigekassa poolt hüvitatud päevade kui ka hüvitist saanud inimeste arv järsult 2010. aastal.
Oma tervise eest tuleks rohkem hoolt kanda
Oma mõju avaldab siin ilmselt senise haigushüvitise maksmise korra muudatus, mis on vähendanud töötajate valmisolekut haigestudes töövõimetuslehele jääda ja seeläbi sissetulekus märkimisväärselt kaotada. Seepärast tasub talve saabudes kindlasti oma tervise eest rohkem hoolt kanda ja esmaste külmetusnähtude korral kohe kodused ravivahendid kasutusele võtta, et võimalikku haigusperioodi lühendada. Õnneks on järjest rohkem tööandjaid ka vastutulelikud ja võimaldavad inimesel kodus töötada, kui töö iseloom seda vähegi võimaldab.
Soovitused, kuidas haigestumisega seotud kulutusi vähendada:
• Vaadake üle, millised ravimid teil kodus juba olemas on. Apteeker ega arst ei tea, millised on teie kodused varud.
• Võrrelge tervisekaupade ja ravimite hindu. Tasub süveneda, kas on odavam osta suuremas pakendis toode või hoopis selline, mida tuleb päevase annuse saamiseks vähem tarbida.
• Perearstiga tuleks kohe ühendust võtta, et hüvitise saamise korral osa päevi kaduma ei läheks, näiteks nädalavahetuse päevad.
• Reisile, nädalalõpupuhkusele või paariks päevaks külla sõites on mõistlik esmased külmetusrohud ja kraadiklaas kaasa võtta, et vältida asjatuid lisakulutusi.
• Arvestage, et ka kolleegid ei taha haigeks jääda ning kõigi immuunsussüsteem pole ühtemoodi tugev. Ärge suhtuge esmastesse haigusnähtudesse hooletult ja leppige võimalusel tööandjaga kokku kodukontori päev.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse töötaja
