Külmalinn või ilmalinn?

Suusamüüjate nahas poleks sel talvel vist keegi meist olla tahtnud. Vähemasti mitte Eesti suusamüüja nahas. Sest suusalumega olid seekord asjad siinmail nii nadid, nagu need juba ammu pole olnud. Ning külmagi oli napilt. Aga ahjukütjaile selline talv kindlasti meeldis.

Eesti kõigi aegade külmarekord on teatavasti fikseeritud Jõgeval ning ka üksikute talvede külmarekordid on tihti Jõgeva nimel. Sel talvel tuli meil see küll jõhvilastele loovutada.

Jõgeva külmalinnana esitlemise üle on päris palju mõtteid vahetatud. Paljud on leidnud, et see tekitab linnale hoopis ebasõbraliku ja külalisi peletava imago. Aga kui tutvustada Jõgevat laiemale publikule hoopis ilmalinnana? Ilmavaatluste traditsioon on siin ju pikk: pidevad ilmavaatlused algasid siinse sordikasvanduse juurde asutatud ilmajaamas juba 1922. aasta jaanuaris.

Tänu sellele traditsioonile on Jõgeva inimeste ilmahuvi ehk tõesti suurem kui keskmisel eestlasel ja seda on süvendanud veelgi MTÜ Miinus 43,5 ja Jõgeva ilmahuvikeskuse ettevõtmised, sealhulgas külmaennustusvõistlus, mille seekord võitis Lydia Svjatõševa. Olgu talv pakaseline või leebe, ennustusvõistlus toob sellesse ikka väikest vürtsi. See pole ju kunagi n-ö mõisa peale mäng, vaid tore meelelahutus.

Võib-olla oleks meie kõigi elu toredam ja pingevabam, kui me paljudes muudeski asjades sellist loomingulisust ilmutaksime, nagu külmaennustusvõistluse käivitajad seda võistlust välja mõeldes. 

8. aprill 2014

blog comments powered by Disqus