Ilmade külmenemisel sagenevad kütteseadmetest ja kütmisest alguse saanud tulekahjud, kus kombineeruvad omavahel erinevad põhjused. Nendeks on enamasti liigne kütmine ja ehituskonstruktsioonidele liiga lähedale ehitatud kütteseadmed, aga tulekahju võib alguse saada ka korralikult puhastamata kütteseadmest või kütteseadme rikkest.
i
Puhastamata lõõrides süttib tahm või pigi, mille tõttu korsten üle kuumeneb, laguneb ning ümbritseva süüdata võib. Igal kütteseadmel või selle osal on ka kuumataluvuse piir, millest alates see liigselt kuumeneb ning samuti ümbruse süüdata võib. Ülekütmisega see piir tavaliselt ületatakse. Lisaks lõhub liigkütmine kütteseadet, tekivad mõrad ning seadme järk- järgulise lagunemise tõttu võib õnnetus juhtuda tulevikus.
Ahju või kamina ümber peab olema piisavalt ruumi
Eriti suur on tulekahjuoht siis, kui kütteseadme või korstna ümbrusse pole jäetud piisavat ruumi või pole seadme osad muudest ehituskonstruktsioonidest piisavalt hästi isoleeritud.
Ehitise osade minimaalne ohutu kaugus kütteseadme osadest ehk ohutuskuja sõltub kütteseadme iseärasustest ning selle kehtestab tootja. Kui ehitada valesti, siis ei tarvitse esialgu midagi juhtuda, kuid kui halvad asjaolud kokku langevad või köetakse tavalisest rohkem, ongi õnnetus käes. Tartus Lemmatsi tänava elumajas põles möödunud laupäeva varahommikul kamina kohal puitkarniis. Seal oli kaminasüdamik ja karniis paika pandud juba 1997. aastal, aga tulekahju põhjustas ehitusviga imekombel alles nüüd. Puitkarniis oleks pidanud kaminasüdamikust olema isegi kuni
Tuli läks lahti korstnast või küttekehast
Eelmisel nädalavahetusel sai kütteseadmetest alguse terve rida tulekahjusid.
20. jaanuaril kell 05.34 said päästjad väljakutse Ülenurme valda Soinaste külla, kus katlaruumist alguse saanud tulekahju levis katuse alla. Elanikud pääsesid majast omal jõul välja. Tulekahju sai valvemenetlusinspektori sõnul alguse katlaruumist ja katla lähedalt ning selle tingis automaatse õli- ja tahkekütusel töötava katlasüsteemi rike. Õigeaegne hooldus minimeerib tehniliste rikete võimalikkuse, kuid päriselt ei ole nende eest keegi kaitstud. Majja olid paigaldatud nõuetekohased suitsuandurid.
18. jaanuaril kell 7.19 käisid päästjad Tartu linnas Lemmatsi tänavas, kus ühes korteris olid süttinud kaminasimss ja sein. Päästjad kustutasid põlengu ja tuulutasid ruumid, inimesed kannatada ei saanud. Tulekahju süttis kuumast kaminasüdamikust, mis puidust karniisile liiga lähedale oli ehitatud ja selle süütas.
18. jaanuaril kell 00.47 teati häirekeskusele tulekahjust Tartu vallas Möllatsi külas asuvas elumajas. Päästjate sündmuskohale jõudes põles elumaja pööning. Päästjad avasid tulekollete kustutamiseks seina- ja katusekonstruktsioone. Menetlusinspektori sõnul süttis tulekahju kuumenenud moodulkorstnast, mis vahelae- ja katuse konstruktsioonidele liiga lähedal oli ning need süütas.
16. jaanuaril kell 00.10 põles Võrumaal Sõmerpalu vallas Sõmerpalu alevikus asuva mõisahoone katusealune. Tulekahjus sai kannatada ligi
Kutsuge majapidamisse asjatundja!
Avalikus kasutuses olevates hoonetes ja ka kortermajades peab vähemalt kord aasta jooksul kütteseadmete korrasolekut kontrollima ning need puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes selle kohta ka tõendi annab. Eramajade omanikud peavad väljaõppinud spetsialistidel laskma seadmed üle vaadata korra viie aasta jooksul. Meeldetuletuseks, et kevadel täitub seaduse kehtestamisest, millest viimane nõue tuleneb, viis aastat. See tähendab, et iga köetava hoone omanikul peab kütteseadmete hooldamise kohta tõend ette näidata olema.
i
MAREK KIIK, Päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht
