Põltsamaa ühisgümnaasiumis möödunud reedel toimunud gümnaasiumiõpilaste üleriigiliselt kõnevõistluselt viis Kuldsuu 2015 tiitli Pärnusse sealse Koidula gümnaasiumi abiturient Veera Huovinen. Just tema, puhastverd soomlanna, suutis oma isikupärased ja vaimukad mõtted kõige paremini kuulajateni viia — ja seda selges eesti keeles, millele õrn soome aktsent väikest vürtsi lisas.
Kõnevõistlus “Kuldsuud Põltsamaal” leidis aset ajal, mil Eestimaa inimeste kõrvad publikult kääbikuajusid eeldavatest valimisfraasidest pilli lõid. Oli vägagi värskendav sellest melust vahepeal Põltsamaa ühisgümnaasiumi saali eralduda ning seal kuueteistkümne noore inimese isikupäraseid, tükati üsna teravmeelseid ja ilusas eesti keeles sõnastatud mõtteid kuulata. Oli päevselge, et neid neide ja noormehi polnud õpetaja piitsaga publiku ette ajanud, vaid nad ise tahtsid sinna tulla, sest neil oli, mida öelda.
Esimeses voorus kanti ette kodus vabal teemal koostatud 5-7 minuti pikkune kõne. Žürii, millesse kuulusid avaliku esinemise koolitaja Härmo Saarm, haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna asejuhataja Riina Koolmeister, Lustivere põhikooli emakeeleõpetaja, Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlane Krista Kõrgesaar ja Kuldsuu 2014 tiitli omanik, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Triinu Bergmann, leidis, et kõik kõnelejad väärivad võimalust esineda ka teises voorus.
Teise vooru kaheminutilise kõne ettevalmistamiseks oli võistlejatel aega 25 minutit. Valida võis kolme žürii poolt välja pakutud teema vahel: “Ärge küsige, mida teie riik saab teha teie jaoks, vaid küsige, mida teie saate teha oma riigi jaoks”, “Kas eesti keel või eesti meel?” ja “Tee mäkke ja mäest alla on üks ja seesama tee”. Enamik eelistas viimast teemat, ent käsitlemata ei jäänud ükski kolmest. Kui esimeses voorus said ajalimiidi ületajad vaid märkuse osaliseks, siis teises voorus oli žürii karmim: niipea kui kaks minutit täis sai, helistati kellukest ja etteaste tuli lõpetada.
Teine voor huvitavam
“Teine voor oli teatud mõttes huvitavamgi kui esimene,” tõdes žürii esimees Härmo Saarm. “Lühike ettevalmistusaeg tõi selgelt esile selle, kuivõrd on ühel või teisel võistlejal kontsentreerumis- ja improvisatsioonivõimet.”
Härmo Saarmil tuleb tihti Eesti poliitikutele avaliku esinemise põhitõdesid õpetada.
“Julgen öelda, et paljud neist peavad pingutama, et siinsete võistlejate tasemele jõuda,” tõdes Saarm. Tõsi, hilisemas tagasisidetunnis tõi ta välja ka korduma kippunud vigu. Umbes pooltel esinejatel oli tema sõnul puudujääke publikuga suhtlemisel, mõne kõneleja puhul häiris aga tema ebaloomulik sundasend, mis andis tunnistust pingeseisundist.
Tänavuse konkursi säravaima kõneleja, Pärnu Koidula gümnaasiumi abituriendi Veera Huovineni etteaste oli neist puudustest küll täiesti prii: tal oli, mida öelda, ning ta oskas publiku end kuulama panna. Siinkirjutajale jättis eriti sügava mulje see, et Veera suutis napile ettevalmistusajale vaatamata esitada teises voorus niisama sisuka kõne kui esimeses.
“Mu isa töötab rahvusvahelises firmas ja kuus aastat tagasi lähetati ta Pärnusse tööle. Sestpeale olen õppinud Koidula gümnaasiumis,” ütles Veera Huovinen. “Eesti keel on õnneks soome keelega üsna sarnane, ent päris õppimata ma seda siiski selgeks ei saanud. “Kuldsuude”-võistlusel käisin ka möödunud aastal: mulle üldse meeldib ennast proovile panna. Tänavu esinesin eelviimasena ja kartsin, et ei suuda teiste poolt juba ülikõrgele aetud latist üle hüpata, aga žürii arvates siiski suutsin.”
Kui Koidula kool läbi, tahab Veera minna Inglismaale turundust õppima. Pärnu oleks tema sõnul küll näiteks väga turvaline koht laste kasvatamiseks, ent lähema kümne aasta jooksul ta end siiski Eestiga seotuna ei näe.
“Olen koos vanematega neli aastat ka Hiinas elanud ning tean, et laiast maailmast on väga palju õppida. Praegu on mul just õppimise aeg,” arvas Veera.
Kõnelemine on baasoskus
Auhindadeta ei jäänud ka korraldajakool: Põltsamaa ühisgümnaasiumi abiturient Linnet Puskar sai üleriigilisel konkursil teise koha ning Maarja-Liis Mölder (temagi õpib 12. klassis) eripreemia.
“Kodukoolis on ikka natuke kergem võistelda: saalist vastu vaatavad tuttavad näod mõjuvad julgustavalt,” sõnas Linnet Puskar. “Tõtt-öelda ei plaaninudki ma “Kuldsuudele” võistlema tulla, aga klassijuhataja arvas, et peaksin seda siiski tegema. Aga poliitikuks saamise kavatsust mul pole, soovin Tartu ülikoolis hoopis matemaatilist statistikat edasi õppida. Samas arvan, et avaliku esinemise oskus on baasoskus, mis tuleb kasuks igas ametis.”
Üks omanäolisemaid esinejaid tänavusel kõnevõistlusel oli Varstu keskkooli õpilane Kristel Serg. Tema arutlus selle üle, kuidas meil ja kogu maailmas toitu raisatakse, samal ajal kui paljud nälgivad, andis tunnistust kõneleja tundlikust sotsiaalsest närvist, info leidmise oskusest ja julgusest publikut irriteerida. Üllatuseks selgus, et Kristel on alles üheksanda klassi õpilane.
“Õppisin lugema juba viieaastaselt ja usun, et sõnaseadmise oskuse eest olen tänu võlgu eelkõige loetud raamatutele. Olen ka n-ö sahtlisse novellilaadseid tekste kirjutanud. Avalikkuse ette ei taha ma nendega tulla enne, kui need on mind ennast rahuldava tasemeni viimistletud.”
Kõige enam oli seekordsel kõnevõistlusel osalejaid Läänemaa ühisgümnaasiumist: sealt käis publiku ees kolm noort, kellest üks, Karl Peetris sai eripreemia.
“Tulime tänavu tegelikult alles “luurele”: olime “Kuldsuude” võistlusest varem kuulnud, aga ise kohal viibinud mitte. Tänu eriilmelistele võistlejatele ja laiale teemade ringile oli võistlus huvitav, nii et tuleme siia ilmselt edaspidigi,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna.
Kõnekonkurssi “Kuldsuud Põltsamaal” peeti tänavu viieteistkümnendat korda. Nagu juba aastaid kombeks, järgnes konkursile kõnelaager. Selles osales sadakond õpilast kogu Eestist. Töötube juhendasid noored näitlejad Veiko Porkanen, Priit Strandberg, Kirstjan Üksküla, Liis Lass, Märt Pius ja Argo Aadli. Veiko, Liis ja Märt on Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlased. Laagrilistel oli võimalus osa saada ka Harald Lepiski esinemiskoolitusest.
Üleriigilise kõnevõistluse “Kuldsuud Põltsamaal” paremad
I koht — Veera Huovinen (Pärnu Koidula gümnaasium);
II koht — Linnet Puskar (Põltsamaa ühisgümnaasium);
III koht — Taavi Teevet (Orissaare gümnaasium).
Eripreemiad:
- Maarja-Liis Mölder (Põltsamaa ühisgümnaasium) — kauni ja kujundliku keelekasutuse eest;
- Kristel Serg (Varstu keskkool) — ausa teemakäsitluse eest;
- Helerin Käo (Põlva ühisgümnaasium) — väga positiivse sõnumi eest;
- Karl Peetris (Läänemaa ühisgümnaasium) — karmi väljaütlemise eest.
RIINA MÄGI
