Põltsamaa lossihoovis tegutsev Kesk-Eesti kunstigalerii pART on natuke “kreisi” õhustikuga näituseruum. Septembri lõpuni saab seal vaadata just niisama “kreisit” kunsti, autoriteks soomlased Tapio Haapala, Reijo Kärkkäinen ja Riikka Viinikanoja ning rootslane Åke Grützelius.
Üks nimetatutest, Tapio Haapala (50), on Põltsamaa kunstipublikule varasemast tuttav: ta on esinenud seal 11 aastat tagasi isikunäitusega ning näidanud oma töid ka paaril Põltsamaa sõpruslinna Kokemäe kunstnike rühmanäitusel. Professionaalsed kunstnikud Tapio, Reijo ja Riikka on moodustanud kunstirühmituse TRR-420. Põltsamaa näitusele kutsusid nad endaga kaasa oma Rootsi sõbra Åke Grützeliuse, kes elab Jõgeva sõpruslinnas Karlstadis.
Pole midagi parata, ruumilisel kunstil on tasapinnalise ees teatavad eelised. Nii kinnitub näitusekülastaja pilk pARTi sisenedes ilmselt kohe Tapio Haapala omanäolistele skulptuuridele. Need koosnevad üpris ebatraditsioonilisest materjalist. Kompositsiooni “Ühendus” moodustavad inimkehad on näiteks kokku pandud kollase plastümbrisega veetorudest. Sellises kontekstis hakkavad torud meenutama lihaskiude või veresooni. Nii et toruinimesed oleksid justkui maha astunud anatoomiaõpiku piltidelt: seal kujutakse inimkeha ju ka tihti nii, et lihaskiud ja veresooned paistavad ning nahka pole peal üleüldse. Toruolevused mõjuvadki omas nahatuses kuidagi kaitsetutena. Kunstnik kõnelnud aga näituse avamisel (siinkirjutaja seal kahjuks viibida ei saanud), et otsib kahe ühendatud inimkeha kujutava taiese abil vastust küsimusele, kumb on olulisem, kas füüsiline või hoopis vaimne side.
Lõpetamatus parem
Toruinimesi on näitusel veelgi: üks poisiohtu tegelane ujutab näiteks toika otsas puukoorest paati. Metallvarbadest kokku keevitatud inimene põeb aga ilmselt raskekujulist kohvivaegust: tema keha ülemine pool meenutab nimelt äratuntavalt kohvikannu. Tagumisest saalist leiab veel ühe üsna kelmika tegelase: too on tehtud värvilistest kokteilikõrtest ja kannab helkivat hõbedast jakki.
Tapio Haapala on enda kohta öelnud, et ta elab ja töötab maal, kus saab olla isekeskis oma mõtetega. Ta saab inspiratsiooni värvist ja materjalist, innustub uutest tehnikatest. Tema taiesed jutustavad tema enda elust mehena. Lõpetamatus ja vahepealsus on tema jaoks enamasti intrigeerivam kui lõpetatud tulemus.
Reijo Kärkkäineni (51) tööd mõjuvat Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja ja galerii pART perenaise Ethel Hakkaja sõnul paljudele ärritavalt, sest need meenutavad oma näilises suvalisuses lapse sodimist.
“Tegelikult ei ole täiskasvanud inimesel sugugi lihtne lapse spontaansuse tasandile tagasi laskuda,” ütles Ethel Hakkaja. “Ning naivismi alla ma Reijo Kärkkäineni loomingut küll ei liigitaks, pigem on see minu meelest sümbolism.”
Maalib lappidega
Riikka Viinikanoja (42) on tulnud lapitöömeistrite poolest rikkale Põltsamaale ei millegi muu kui tõeliste lapimaalidega. Ta on maalinud ka värvidega, ent sel viisil tulevad pildid tema meelest liiga realistlikud. Lapimaalidesse on aga teatav abstraheeritus juba sisse programmeeritud.
Kõige suurem lapimaal, mis näitusel väljas, kannab pealkirja “Graatsiad kuuvalguses” ning on inspireeritud Rubensi maalist “Kolm graatsiat”. Ent Riikka on loonud lappidest ka portreid ja maastikupilte.
Åke Grützeliuse (55) omapärane installatsioon koosneb alusele naelutatud ja liimitud vaarikamarmelaadi kommidest. Iseseisvalt on vaatajal päris keeruline asja mõtet tabada. Õnneks on autor jätnud taiese juurde ka selgitava teksti. Tõsi, ingliskeelse. Nagu selgub, on tegemist üsna pika projektiga, mille mõte hakkas kunstniku peas idanema juba 1992. aastal ning mille esimene versioon valmis 1994. aastal. Et see jäi lõpetamata, pani kunstnik marmelaadikommidega alused voodi alla hoiule. Kui ta need viie aasta pärast välja võttis, selgus, et algselt täpselt ühenäolised kommid olid seistes omandanud erineva värvitooni ja kuju ehk siis individuaalsuse. Ühesõnaga — see on põnev lugu. Kui näitusele lähete ja inglise keelt oskate, lugege kindlasti läbi. Muuhulgas saate siis teada, et Põltsamaale toodud taies on esimese versiooni “cover”, kui muusikas levinud terminit kasutada, ning et marmelaadialused on dekoreeritud 22-karaadise kullaga.
Kuldne näitus — tõepoolest!
RIINA MÄGI
