Reedel, 12. augustil kogunesid harrastusnäitlejad Jõelähtmesse, et pidada seal kolme päeva jooksul maha XI külateatrite festival.
Mõiste külateater on siinjuures pisut tinglik, sest 22 trupi hulgas oli ka neli linlast: Paide harrastusteater, Elva Sinilinnu teatritrupp, Tartu Vilde Teater ja Abja näitering. Neile pole asjaosalised enda hulka kippumist pahaks pannud, sest tegemist on ikkagi harrastajatega.
Kui Jõelähtme vald aasta eest Märjamaal kümnendal festivalil korraldajateatepulga üle võttis, oli ette teada, et ruumi on neil teatritegijaile napilt, kuid otsustavaks sai suur tahtmine lubatu teoks teha.
“Lugege selle festivali karmide tingimuste ridade vahelt siirast soovi anda teile parimat, mis meil antud maastikul võimalik oli,” kirjutas infobrošüüri sissejuhatuses peakorraldaja, Jõelähtme rahvamaja juhataja Maie Ramjalg.
Etendusi mängiti nii pisikeses rahvamajas, vabaõhulaval kui suures esinemistelgis. Ka magamiseks olid suured renditelgid üles seatud, kilest vaheseinad kenasti truppide „tubade“ vahel. Loomulikult polnud seegi näitemängutegijatele eriline probleem, kuhu külili heita, sest ega niisugusele peole ju teatavasti magama tuldagi — laul, tants ja pillimäng kestab kahel ööl õhtusöögist varavalgeni.
Tase tõuseb pidevalt
Kui üks või teine öine uljaspea ehk salamisi lootis, et tal päeval mõne etenduse ajal põhjust on silm looja lasta, siis sellised võimalused on nendel ettevõtmistel aasta-aastalt harvemaks jäänud. Kes korra tükiga “bambusse” on põrutanud, see kas võtab end käsile või natukeseks aja maha.
Et külateatrite tase tõepoolest järjest paraneb, kinnitas ka žürii liige Toomas Lõhmuste. “Kui me laulame Eestimaast, et kuni su küla veel elab, elad sina ka, siis ütlen mina: kui meil on nii elus külateater, elab Eesti veel väga ja veel kaua,” ütles ta festivali viimasel päeval preemiaid ja tiitleid välja kuulutama asudes. Teadagi pole selliseid sädemega inimesi pingeritta seada kuigi kerge, aga žürii, kuhu kuulusid peale nimetatu veel Maret Oomer ning esimesel mängupäeval Madis Kolk ja kahel järgmisel Madis Kalmet, sai sellega siiski toime.
Eelkõige omadest
Sellel näitemängupeol ei olda preemiate ja tiitlite jagamisega ilmaski kitsid. Et leheruum kõiki esiletõstetuid loetleda ei võimalda, jääb siinkirjutaja oma maakonna patrioodiks — nii, nagu on selleks jäänud festivali aastate eest algatanud Tabivere Harrastusteater, kellel tänavu tõesti kohe üsna kenasti läks. Nimelt kuulutati ainsad Jõgevamaa esindajad üheks kolmest laureaadist ning teatri raudvara Rein Annuk pälvis parima meesosatäitja tiitli nii Pliuhkami kehastamise eest oma trupi „Võidulaenu loosipiletis“ (autoriks vanameister Oskar Luts, keda veidi töödelnud A.- E. Kerge) kui ka külalistöö eest Tartu Vilde Teatris, kus tal oli kanda nii vaimselt kui füüsiliselt raske peaosa Isaac Bashevis Singeri loos “Patukahetseja”, mis ka nimetatud teatrile laureaaditiitli tõi.
“Vildekatest” proovis sel korral autorina kätt Aire Pajur, kes ka Elva Sinilinnu Harrastusteatris tegutseb. Tema monotüki “Halb ema?” lavastas Astrid Hallik, mängis aga Aire ise, pälvides rollipreemia.
Iga festivali finaali eel pakub tabiverelastele lisapõnevust küsimus, kellele otsustab žürii anda Mari Möldre nimelise näitlejapreemia, mille pani sel festivalil juba neljandat korda välja Tabivere vald. Tänavu sai rahaümbriku ja sepismaski omanikuks Krabi külateatri eestvedaja ja näitleja Marje Mürk.
Grand Prix jäi seekord võõrustajatele. Jõelähtme Lavagrupp oli meisterlikult festivaliküpseks saanud kaks etendust — E. Vetemaa “Õhtusöögi viiele” ja A. Tšehhovi “Abieluettepaneku”.
Järgmisel suvel saadakse kokku Võrtsjärve ääres, sest korralduskoorma lubas enda kanda võtta Rannu külateater.
Kõik tänavuse festivalil tiitlitega pärjatud on kirjas Eesti Harrastusteatrite Liidu koduleheküljel www.harrastusteatrid.org.
KAIE NÕLVAK
