Jaanuari lõpus oli Jõgeva Sordiaretuse Instituudi saali järjekordsele Kultuuriseltsi Vanaveski Külaakadeemia loengule kogunenud ligi nelikümmend inimest. See oli juba neljas kokkusaamine.
Varem on Külaakadeemias õpitud koos astronoom Jaak Jaanistega tähistaevast tundma, saadud teada geenidest geneetik Dagni Krinka vahendusel ja tutvutud maarahva tavade ja tõekspidamistega koos Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga. Seekord oli külla kutsutud Tartu Ülikooli geograafia osakonna doktorant ning Eesti äikesevaatlejate võrgu asutaja, peakoordinaator Sven-Erik Enno.
Loengu esimeses pooles õpiti slaidide vahendusel tundma erinevaid pilveliike. Saadi teada, kuidas pilved tekivad. Õhus leidub alati veeauru, mis pole tajutav. Teatud tingimustel (näiteks temperatuuri langedes) hakkab õhus olev veeaur veelduma, moodustuvad pilvepiisakesed, sest külm õhk mahutab vähem veeauru. Veepiisad hakkavad kogunema õhus esinevate kondensatsioonituumade (mikroskoopilised tahked ja vedelad osakesed, mille läbimõõt on alla
Kui õhus on piisavalt niiskust, siis õhu tõustes see kõrgemal jahtub ja veeauru molekulid hakkavad kogunema kondensatsiooni tuumade pinnale. Pilves moodustuvad veepiisad, külmal ajal lumehelbed. Veepiisad liituvad, muutuvad raskemaks ja langevad allapoole, pilvekiht tiheneb. Kuigi oleme harjunud teadmisega, et vesi külmub null kraadi juures, saime loengul teada, et pilve sees on ‑20 kraadi juures veepiisad veel vedelas olekus ja alles -36 kraadi juures hakkavad need jäätuma, sest on nii pisikesed. Kui vihmapiisk tundub meile väikesena, siis on hea teada seda, et pilves olevad veepiisad on veel väiksemad. Et neist üks vihmapiisk moodustuks, oleks neid vaja sadu.
Pilved võivad võtta omapärase kuju
Pilved võivad meenutada linte, valle, vagusid, laineid, vatitupse, lambavilla ja muud. Selles võisid loengu kuulajad slaidide vahendusel veenduda. Pilvi hakati liigitama juba 200 aastat tagasi. Esialgu eristati ainult neli pilveliiki, nüüd on liike 10, millele lisanduvad erinevad vormid. Pilveliikidele on antud kindlad ladinakeelsed nimed ja sageli kasutatakse sellest tuletatud lühendeid.
Näiteks tüüpilised rünkpilved, mis suvisel pärastlõunal taevas seilavad, kannavad nime Cumulus (Cu), kui neist aga kujunevad rünksajupilved, muutub ka nende nimi – Cumulonimbus (Cb). Pilved asuvad
Ülemise kihi pilved (kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) asuvad kõrgemal kui
Välk on elektrilahendus
Selleks, et äikesepilved tekiksid, on vaja suurt kogust niiskust ja palavat õhku. Kõige sagedamini on äikest aastaringselt troopikas — 80 protsenti maakera välkudest esineb seal. On teada, et Maal lööb välku sagedusega 40-50 lööki sekundis. Mandriosas esineb kõige sagedamini äikest pärastlõunasel ajal. Mere ääres kindlat maksimumi kindlaks tehtud ei ole.
Äikese tekkele aitab kaasa mägine maastik. Välk on elektrilahendus (elektrisäde), mis võib olla kümneid kilomeetreid pikk. Välgulöök kestab 0,2 sekundit. Esinevad pilvesisesed ning pilve ja maa vahelised välgud. Pilve ja maa vahelisel lahendusel lööb välk kõrgematesse objektidesse, sagedamini metallist ehitistesse. Kõrged objektid võivad saada ühe ja sama äikese ajal mitu välgutabamust. Puudest on välk teadaolevalt sagedamini tabanud kaske.
Inimene ei olevat äikese jaoks atraktiivne objekt ja saab väga harva pihta. Inimesed saavad äikese ajal kannatada seetõttu, et on asunud välgutabamuse saanud objektile liiga lähedal. Eluohtlikuks võib kujuneda olukord siis, kui inimene asub välku tabanud objektist 15-
Äikest esineb sagedamini Ida-Eestis
Sven-Erik Enno tehtud uurimuse järgi esineb Eestis äikest keskmiselt 12-22 päeval aastas. Sagedamini on äikest Ida-Eestis. Jõgeva kandis on äikest keskmiselt 21 päeval aastas. Kõige äikselisem on tavaliselt juulikuu.
Lisaks välgule kaasnevad ohtlikest nähetest koos äikesega rahe ja tormid. Eriti ohtlikud on tornaadod, mis teevad palju kahju USA keskosas. Eestis esineb ohtlikest nähtustest äikesega koos kõige sagedamini rahe. Rahet loetakse ohtlikuks, kui raheterade läbimõõt ületab kaht sentimeetrit või kui raheterad moodustavad maapinnale kahe sentimeetri paksuse kihi. Eestis on suurimate raheterade läbimõõt ulatunud üle üheksa sentimeetri (mõõdetud asjaarmastajate poolt 2000. aastal Pala kandis).
Lektor selgitas lihtsate jooniste abil suurte raheterade teket pilves ja näitas omapäraste raheterade pilte. Suurt kahju võivad põhjustada ka äikese-eelsed tugevad tuuleiilid. Alles 2010. aastal esines Eestis 8. augustil ulatuslik äikesetorm, kui Väike-Maarjas tõusis tuule kiirus
Loengu lõpus oli lohutav kuulda, et seoses kliima muutumisega Eestis troopilistele aladele iseloomulikke ja Ameerikas esinevaid väga ekstreemsed ilmastikunähtusi ei esine, küll aga võib meil senisest sagedamini ette tulla tugevaid torme ja siinsele kliimale omaseid äärmuslikke ilmastikunähtusi.
Äike
*Välk on elektrilahendus, mis võib olla kümneid kilomeetreid pikk
*Välgulöök kestab 0,2 sekundit
*Maakeral lööb välku sagedusega 40-50 lööki sekundis
*Mandriosas esineb kõige sagedamini äikest pärastlõunasel ajal
*Mere ääres kindlat maksimumi ei ole
*Äikese tekkele aitab kaasa mägine maastik
*Esinevad pilvesisesed ning pilve ja maa vahelised välgud
*Pilve ja maa vahelisel lahendusel lööb välk kõrgematesse objektidesse
*Kõrged objektid võivad saada ühe ja sama äikese ajal mitu välgutabamust
*Puudest on välk teadaolevalt sagedamini tabanud kaske
*Inimene ei olevat äikese jaoks atraktiivne objekt ja saab väga harva pihta
*Eestis esineb äikest keskmiselt 12-22 päeval aastas
*Sagedamini esineb äikest Ida-Eestis
*Jõgeva kandis on äikest keskmiselt 21 päeval aastas
*Kõige äikselisem on tavaliselt juulikuu
i
LAINE KEPPART
