Homme esietendub Ida-Virumaal Kukruse mõisas iiri autori Frank McGuinnessi näidendi põhjal valminud suvelavastus “Vabrikutüdrukud”, millega antakse 24. juulini ühtekokku kümme etendust.
Ehkki meedia vahendab juba mõnda aega optimistlikke teateid masu lõppemisest ja töötute arvu vähenemisest, on tööta jäämise teema Eestis endiselt aktuaalne. “Vabrikutüdrukud” räägibki viiest õmblejannast, kes peatsest koondamisest teada saades otsustavad kordki elus enda eest seista ning vallutavad vabriku juhi kabineti.
“Kui mõni lavastaja loeb õige tüki leidmiseks läbi hunnikute kaupa näidendeid, siis mina ootan, millal õige tükk ise minu juurde tuleb,” ütles “Vabrikutüdrukute” lavastaja Eili Neuhaus. “Seekord juhtus nii, et kõigepealt pakkus Kukruse mõisa haldav sihtasutus mulle võimalust seal lavastus välja tuua ning peatselt andis Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe mulle lugeda “Vabrikutüdrukute” teksti. Ei tema ega ka teised meeslavastajad suutnud omas pragmaatilisuses sellele tükile õiget lõpplahendust leida. Minu jaoks tabas aga see juba 1982. aastal kirjutatud tekst “kümnesse”, st rääkis asjadest, millest ma vaatajale siin ja praegu rääkida tahtsin.”
Leivarahast olulisem
Eili Neuhausi võlus “Vabrikutüdrukute” juures see, et seal on tegelasteks lihtsad inimesed, kelle pealispinna alt hakkavad tegevuse arenedes välja kooruma peidetud väärtused ning kes oskavad ja tahavad üksteist toetada.
“Pere äratoitmiseks rügab inimene tavaliselt nagu orav rattas, mõtlemata sellele, kuidas tööandja teda ja ta kolleege kohtleb,” ütles Eili Neuhaus. “Tegelikult on aga leivarahast olulisem küünarnukitunne kaaslastega ning endast ja teistest lugupidamine. Tunnistab ju üks “Vabrikutüdrukute” tegelastestki, et ta pole kunagi varem kogenud, mis tunne on endale kindlaks jääda.”
Eili Neuhaus töötab küll juba 1995. aastast Rakvere Teatris etenduse juhina, ent tal on taskus Tallinna Pedagoogilises Instituudis omandatud lavastajadiplom ja põhitöö kõrvalt on ta välja toonud terve rea lavastusi, kaasa arvatud kaks suve tagasi Ontikal etendatud “Mtsenski maakonna leedi Macbeth”, milles mängitud peaosa tõi koos rolliga Rakvere Teatri “Toatüdrukutes” Ülle Lichtfeldtile Eesti Teatriliidu aastapreemia.
“Projektiteatrit meeldib mulle teha juba sellepärast, et saan valida truppi inimesed, kellega mul on n-ö üks veregrupp,” ütles Eili Neuhaus.
Ülle Lichtfeldtil ja Ines Arul selline veregrupp ilmselt on, sest nad on kaasa teinud juba mitmes Eili Neuhausi lavastuses.
““Vabrikutüdrukute” lugu sobitub hästi tänapäeva Eesti konteksti,” ütles Ülle Lichtfeldt. “Sellised asjad ei juhtu üksnes õmblusvabrikus, need võivad juhtuda ka näiteks teatris.”
Ines Aru lisas, et “Vabrikutüdrukute” tekst “töötab” publiku peal hästi, sest koomilised ja traagilised elemendid on selles hästi tasakaalus.
Töötud taustajõuks
Eili Neuhausi sõnul on Euroopa viie rikkama riigi hulka jõudmise loosungi püstitamine küüniline olukorras, kus Eestis pole toimivat regionaal- ega integratsioonipoliitikat. Ta ise on teinud paari lavastusprojekti raames koostööd Jõhvis tegutseva venekeelse teatriga Tuuleveski ning tajunud, kui väga sealsed suurepärased näitlejad selliseid koostööpakkumisi ootavad. Ülle Lichtfeldtis ja Ines Arus on ta aga leidnud mõttekaaslased, kes, nagu temagi, Ida-Virumaa teiskeelsete inimeste eesti kultuuriprotsessi kaasamist oluliseks peavad.
Peale Lichtfeldti ja Aru teevad “Vabrikutüdrukutes” kaasa Rakvere Teatri noored näitlejannad Natali Lohk ja Marin Mägi ning vabakutselised Terje Pennie ja Hannes Prikk. Lavastust mängitakse Kukruse mõisa kunagi tootmispinnana kasutusel olnud kõrvalhoones. “Vabrikutüdrukute” projekt tegeleb aga töötuse probleemiga mitte üksnes mõttelisel, vaid ka praktilisel tasandil: trupi taustajõududeks (administraatoriks, riietajaks, piletikontrollijateks ja koristajateks) palgati kuus töötut.
Loomulikult tasub Kukrusele teatrielamusi saama minnes üle vaadata ka sealne värskelt eurorahaga restaureeritud mõisahoone, milles möödunud aastal avati mõisa kunagiste omanike von Tollide suguvõsa kuulsaimat liiget, geoloogi ja polaaruurijat Eduard von Tolli ja tema Sannikovi maa otsimiseks ette võetud ekspeditsiooni tutvustav väljapanek. Ka Ontika kõrge paekallas pole Kukruselt kaugel — sinna on ainult viis kilomeetrit.
i
RIINA MÄGI
