Kui mõnel möödunud vastlapäeval selle üle kurta võis, et millegi peal liugu lasta polnudki või et mäest alla libisejale sõidu lõpus vesi külje alla kippus, siis tänavu peame küll rahul olema. Pikima liu tagaajamise, oasupi- ja vastlakuklipäev on tõepoolest täisverd lume- ja jäärohke püha.
Kes oasupile ninaga viskab ja vahukoorekuklit liig rammusaks peab, võib täna ka hernesuppi vaaritada ja ülepannikooke küpsetada.
Aga lumesmüttamise ja hea-parema põskepistmise juures võiksime sedagi meenutada, et sõna vastlad on tulnud meile germaani keeltest. Rootsikeelne fastlag tähendab paastuaega, saksakeelne fasttag paastupäeva. Mõnel pool ongi vastlapäeva vastandina lihavõttepühadele ka lihaheitepäevaks nimetatud. Seega tuleks juba homsel tuhkapäeval endale mõttes vastu näppe lüüa, kui priske praetükk ahvatleb või kreemikoogi nägemine patumõtteid tekitab.
Kui suudaksime tõepoolest vanarahvast eeskuju võttes homsest kuni kevadpüha ehk lihavõtteni söögiga pisutki kasinamad olla, liulaskmiseks leiaksime aga kordki nädalas aega seni, kuni lund on, läheksime juba ukse ees olevale kevadele vastu tublisti paremas füüsilises vormis.
Pikka liugu kõigile!
16. veebruar 2010
