Mida lahkunud 2015. kohta öelda? Kui võtta ette puud, taimed, loom ja lind, mis just sellel aastal eritähelepanu alla olid võetud, siis tekib tunne, et nende valijate hulgas oli ka prohvetlike võimetega inimesi.
Aasta puudeks olid teatavasti kukerpuu, mille mari on söödav, ja kikkapuu, mille viljad mürgised. Ja jaguski meile 12 kuu vältel nii meeldivaid hetki kui kibedaid kogemusi.
Halb sigadele, hea viljakasvule
Ka metssea valimisel aasta loomaks oleks justkui selgeltnägemisega pistmist, kahju vaid, et nende kambas puhkenud taudi laastavat mõju koduseafarmidele piisavalt palju ette näha ega ära hoida ei suudetud.
Viu aasta linnuna küll midagi erilist kaasa ei toonud, küll aga avastasid mõned sõnamängusõbrad, et küllap saab seegi aasta nagu kõik eelmised kärmelt mööda: viuh – ja läinud! Nii oligi.
Muusika-aasta tõi kahtlemata vaid positiivset. Kõikjal toimus palju imelisi kontserte ja nii mõnigi muusikakool sai pillide poolest rikkamaks. Ja aasta teravili rukis kasvas ise tublisti ja innustas oma lähisugulasigi: teraviljasaak oli väga hea ning see kaalus loodetavasti pisutki üles katkukahjud seakasvatuses ja miinused piimakarjapidamises, kus turu kitsenemine ja hinnalangus mõnel pool lausa lautade tühjenemiseni viis.
Ise tuleb ohje hoida
Jõgeval algas aasta ägeda poleemikaga, kas Suure-Piiri-Puiestee tänava kohtumispaika on tarvis korralik ringristmik ehitada või on tegemist mõttetu raharaiskamisega. Nüüdseks on see väike liiklussõlm siiski valmis, aga eks iga asi ole millekski hea, ka vaidlus, mis tõestab, et kodulinnas toimuv pole linnakodanikele päris ükskõik.
Kolmandal õppeveerandil õnnestus Tabivere valla Juula küla koolijütsidel, kes üldiselt Lähte kooli käivad, mõnda aega proovida, kuidas on tarkust taga nõuda oma hubases külamajas. Lähte kooli algklassidele mõeldud ruumides tekitas põrandakate ebameeldivat lõhna ja põhjustas nii suurtel kui väikestel halba enesetunnet. Lapsevanemad, kes seda juba pikemat aega ametnikele ja muudele pädevatele asjameestele tagajärjetult tõestada püüdsid, leidsid lõpuks, et vaidlustele kuluv energia on mõttekas teist laadi vankri ette rakendada. Nii avati Juulal vahva külakool, mis lastele väga meeltmööda oli, kuid mis siiski vaid mõned nädalad tegutses, sest Lähtel leiti õpetamiseks asendusruumid. Ja nüüdseks, oh imet, on selgunud, et sünteetikahais on tõesti ebameeldiv ja kahjustab tervist ka kõrgete otsustajate arvates. Põrandaremont on koolis lõpuks ümber tehtud!
Juba jaanuaris tuli ilmsiks, et lüpsilehmafarme ootab ees täielik krahh. Järk-järgult said farmitöölised koondamisteateid nii meie maakonnas kui mitmel pool üle riigi.
Selleks loodud ametkonnad pakkusid tööta jäänutele muidugi abi, kuid… Lautadest ja taludest vabanevat tööjõudu ei koolita ju üleöö poliitikuks, stjuardessiks ega politseinikuks, kommenteeris Juhan Särgava Maalehes. Küllap pühkis järjekordselt nii mõnigi tragim tööinimene kodumaa tolmu jalgelt.
Tuli harjuda ärevusega
Maailm hakkas mitmel rindel ja tasandil järjest jõulisemalt käärima. Kaitseväe moondamislaiguliste autode kolonnid teedel oli varsti üsna tavapärane vaatepilt. Veebruaris proovisid noorkotkad ja kodutütredki, kuidas jääda ellu olukorras, kui tulevad “rohelised mehikesed” ja tsivilisatsioonihüved kaovad.
Lihaveisepidajad kurtsid muret, et lüpsilehmade hingusele saatmise pärast on turg odavat loomaliha täis ja kokkuostjad on nõus neilegi lihakilo eest vaid kaks-kolm eurot maksma. Aga miks siis mitte ka turul seda peenemat liha niisuguse hinnaga müüa, mis kõigile taskukohane oleks, olid poolt riigi keskmist palka saavad kodanikud hämmastunud. Tõsi, mõningast hinnalangust ollagi aeg-ajalt siin-seal nähtud.
Lühikest lumeaega kasutasid ära uhkeid talvesõidukeid omavad põmmpead, kes viljapõldudel lõbusõitu tegid. Kus ja millal küll on meie maarahvas kasvatuses vea teinud, kui mõnes ringkonnas ajab jätkuvalt juuri veendumus, et raha ja kallid asjad annavad võimu ja õiguse!?
Ilmataat ei soosinud lõppkokkuvõttes eriti suusatamist ega uisutamistki, uisumaratoniplaanid jooksid taas liiva, tegelikult küll vette…
Märtsis said lõpuks läbi riigikogu valimised, mis mitu kuud rahvast elevil olid hoidnud. Tänaseks on tavakodanikul selge pilt, kes moosis teda vaid selleks, et kõrgele kohale pääseda, ja kellel seisab tänaseni meeles, mida lubas ja mille eest palka saab.
Põltsamaa ühisgümnaasiumis oli Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev eriti pidulik ja meeldejääv. Just siin kuulutati emakeelepäeval välja keeletegu 2014, milleks sai eesti keele e-õpikeskkond ehk keeleklikk, mille üks sisuloojaid oli sama kooli vilistlane Marju Ilves.
Naistepäevast saati hakkasid plusskraadid kerkima ja jõudsid 17. märtsil tublide teismeteni…, et siis alates pööripäevast pööraselt kukkuda.
Aprillis-mais kingiti meile vaid üksikud tõeliselt soojad päevad, mai lõpus ehmatasid krõbedad öökülmad.
Et ilma tembud inimese ettevõtlikkust ei kahanda, tõestas hernehirmude pargi avamine Sadalas ja BMX-raja lahtisõitmine Tabivere vallas, kusjuures need rattasõidud tehti üsna tõupuhta koerailmaga! Põltsamaal peeti aga imeilus ja südamlik maakonna laulu- ja tantsupidu, mille kohta keegi publiku hulgast väga tabavalt ütles, et jahe ilm pole oluline, kui toimuv südame soojaks teeb. Juuniski oli ilm heitlik ja tormisevõitu.
Kamaluga muresid ja näpuotsaga rõõme
Juuli tõi korraga mitu suurt muret. Teravnes ja muutus veelgi segasemaks rahvusvaheline olukord, samas tungis peale seakatk. Viimasega seoses tehti ähmiga vigu, ja mis salata, läksid liikvele ka inetud jutud.
Et aga loodus igas olukorras tasakaalu säilitada püüab, oli metsas pööraselt palju maasikaid ja mustikaid.
Iga vaba hetke Lõuna-Eestis veetnu võis kogeda, et ilmaolude poolest on meie riigike ikka väga suur. Et keskeestlastes mitte liigset kadedust sünnitada, oli targem oma imelised suplused ja metsaretked maha vaikida…
Juuli lõpus paranes ilm ka Tartust põhja pool, aga säilitas kombe, et kui muutus, siis äikese ja rahega. Augustis soojenesid lõpuks öödki ning aedvili rõõmustas.
- august oli must päev Vooremaa tegijatele: lahkus Ardi, meie kauaaegne fotograaf ja reporter, lahke ja sõbralik kolleeg.
Sügisel tuli järjest teravamalt päevakorrale põgeniketeema, mis vist küll kedagi külmaks ei jätnud. Ei ole me selliseks elumuutuseks valmis – ei füüsiliselt ega vaimselt. Ja kindlasti pole tegemist vihkamise, vaid sulaselge hirmuga: kõik ju teavad, mida võõra rahva massiline sisseränne teistes riikides kaasa on toonud.
Kahtlemata taas eriline
Koos II Vooremaa konverentsiga peeti Jõgeva kultuurikeskuse ees ja sees kohaliku toidu minimess. Maitsti hoolega ja osteti ka natuke. Kas seda iga päev tehtaks, on iseküsimus, sest tervislik on sageli töö- ja energiamahukas ning seega kallis.
Oktoobri alguses jõudis asjalikku finišisse trall ümber Vaimastvere kooli väravas kasvanud vigase saare. Kui ametkonnad olid pikemat aega kembelnud, kas ja kes peab ohtliku puu maha võtma, tegi arborist Raino Poll selle töö oma kulu ja kirjadega ära, enne kui midagi väga traagilist juhtub. Jõgeva vald maksis puu äravedamise mehele siiski kinni.
Jõulukuu alguses jõudis meieni vägev torm – justkui üleilmse kliimakonverentsi auks.
Inimese võime üle kliimakukerpalle ohjata võib ju vaielda, aga Anto Raukase sellekohane repliik 10. detsembril Vikerraadio Reporteritunnis võttis üsna kukalt sügama
Teadlane tõi näite, et ka 16. sajandil oli Eestis üks väga kehv aasta. Kevad oli hiline ja külm ning tõi kaasa nälja. Siis tulid kirikumehed kokku ja otsustasid, et ilm on ära nõiutud. Mis muud, kui üle 100 väidetava nõia saadeti tuleriidale, et asi paraneks, st oldi veendunud, et inimene on süüdi. Kas me oleme 21. sajandil sama rumalad, küsis Raukas.
Aga küllap mäletame äsjast detsembriilma ja selle äkilist muutust veel aastate pärastki. Ja ilmselt jääb igaühele just äsja lõppenud 2015 veel millegi poolest eriliseks.
KAIE NÕLVAK
