Kui sirvida vanu “Põllumehe taskukalender-käsiraamatuid”, võib sealt välja lugeda, et Saadjärve vallas Voldi mõisas alustati laatadega 1920. ja 1926. aasta vahel. Laata peeti paastumaarjapäeval ehk 25. märtsil.
Kui see rahvakalendri tähtpäev aga laupäeva või pühapäeva peale langes, peeti laata järgmisel tööpäeval ehk esmaspäeval.
Kohalik rahvas kutsus laata maarjalaadaks või kevadlaadaks.
Laadaplats poodide naabruses
Mäletatakse veel, et laata peeti endise Voldi kõrtsi (ehitatud aastal 1865) läänepoolse otsaseina juures. Kui oli rohkem laadalisi, ulatus laadaplats ka kõrtsi taha.
Kõrtsi lähedal tegutses tol ajal ka kolm poodi: Voldi ühiskauplus, Vestli ja Peetsi poed. Asta R. (sünd 1927) mäletab, et kord või paar peeti laata ka Libliku poe juures Elistvere teeristil. Praegu asub samal kohal Tabivere alevikus aadressil Kalda tn 26 uus elamu.
See oli ainus monopolipood Voldi (praegu Tabivere) alevikus, kus oli lubatud viina müüa. Asta R. mäletab veel, et kord olevat laadal küpsiseid ja kommi müünud ja autoga kohale sõitnud naisterahvas lahkudes rongi alla sõitnud ja surma saanud, teised autos olnud saanud vigastada. Ta ei mäleta, et Saksa okupatsiooni ajal oleks Voldis laata peetud.
Iga-aastast sügislaata on Voldis 20. oktoobril peetud 1929. kuni 1947. aastani. 1948. aasta “Talurahva kalendris” seda laata enam kirjas ei ole.
Koogi asunduses on kalendrite andmetel peetud kevad- ja sügislaata aastatel 1938 – 1950, vastavalt 20. aprillil ja 5. oktoobril.
Laadal osteti ja müüdi (või ka vahetati) loomi ja linde ning käsitööesemeid ja aeti ka muid asju. Kauaaegne loomade kokkuostja olnud Voldi laadal Meose nimeline paks lihunik, kes pakkunud küllaltki madalat hinda.
Seltskond üsna kirju
Laadal liikunud ringi ka kohalik vanem naisterahvas, kaasas kultide-oinaste kohitsemise riistad. Kas ta tegi seda tööd samas laadal või kokkuleppel hiljem kliendi kodus, ei ole teada. Tal olevat olnud kaasas ka jalata viinapits, kuhu talle vahel ikka kangemat kraami kallati, kas tööriistade desinfitseerimiseks või enda tarbeks.
Laadal tehti ka kaupa sulaste ja teenijatüdrukutega. Tunti ka laadakaklejaid. Üks osavam sellel alal olnud Kõnnujõe külast pärit August Narits, keda kutsutud Nõela-Kustiks. Voldis oli teada Sibula-Juss. Kohalik konstaabel Leopold Lukk olevat rusikakangelastel silma peal hoidnud. Konstaabel olnud pikk ja tugev mees, võtnud kaklejatel kraest kinni ja löönud omavahel kokku. Siis rahunesid mehed maha.
Viiekümnendatel traditsioon vaibub
1950. aasta “Kolhoosniku kalender-käsiraamatus” on kirjas, et Saadjärve vallas toimuvad laadad 25. märtsil, 20. aprillil ja 5. oktoobril. Viimased kaks kuupäeva märgivad arvatavasti Koogi laatu. 1951. aasta kalendris on aga juba kirjas, et Jõgeva rajoonis on ette nähtud ainult üks laat ja see toimub ainult Jõgeval.
Korra olen ka ise poisikesena veoauto kastis kompsude otsas laadast mööda sõitnud. See oli 1949. aasta 25. märtsi hommikul kella kümne paiku. Laadaplatsil seisis kolm hobust. Aga meie perel ei olnud siis aega laadale minna…
i
JAAN PEETSALU
