Inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest lihtsustab pettusi töösuhetes. Kõige lihtsam moodus töösuhteid parendada on vormistada kõik kokkulepped kirjalikult.
Tööinspektsiooni laekub igal aastal töövaidluste lahendamiseks ca 3000 avaldust. Töötajate esitatud avaldustest iga teise on ajendanud töötasude või lõpparve maksmatajätmine. Iga 10. avalduse esitab aga tööandja, kes leiab, et töötaja on lahkunud enne etteteatamistähtaja lõppu töölt või põhjustanud oma tegevusega varalise kahju. Mõlemal juhul võib kaebuste taga täheldada töötajate vähest teadlikkust oma õigustest ja kohustustest töösuhetes.
Vale leping
Paljude töötasuga seotud vaidluste põhjustajateks on valedel lepingulistel alustel suhted, kus on kogemata või meelega sõlmitud töölepingu asemel töö tegijaga hoopis vähem sotsiaalseid garantiisid pakkuv töövõtuleping või käsundusleping. Sellega lükkavad tööandjad ebaõiglaselt kõik kohustused töötegija rahakotile, vähendades ise tööjõukulusid. Töötajate vähene teadlikkus oma lepingulistest õigustest, aga ka kohustustest teeb sellise kuritarvituse pahatihti liigagi lihtsaks.
Tasub teada, et kui töötaja täitis töökohustusi tööandja alluvuses ning tööandja määras töötegemise aja, koha ja viisi, siis sellised tingimused viitavad n-ö sõltuvussuhtele ning tegemist on töölepingulise suhtega. Ükskõik, millise lepinguga on töösuhe vormistatud, juhindub töövaidluskomisjon vaidluse korral eeskätt töö tegelikust sisust ja töölepingu eeldamise põhimõttest. Keerulisem on inimest aidata aga siis, kui kokkulepped on sõlmitud vaid suuliselt. Seetõttu on soovitav kõik lepingulised suhted enne töödega alustamist vormistada kirjalikult, isegi juhul, kui töösuhe kestab alla kahe nädala.
Tööleping või töövõtuleping?
Töötajal tuleks meeles pidada, et võrreldes teiste võlaõiguslike suhetega, annab tööleping töötajale suuremad sotsiaalsed garantiid, kuid ka kohustused. Nii on töölepinguga töötajale tagatud üldjuhul tähtajatu töösuhe, igakuine töötasu, puhkus ja puhkusetasu, ravikindlustus ning koolitus ja tööohutuse tagamine tööandja poolt.
Samas kohustub töötaja tegema tööd kokkulepitud viisil, ajal ja kohas. Töövõtulepingu või käsunduslepingu korral vastutab töövõtja või käsundisaaja ehk töö tegija aga ise oma tööaja, töötingimuste ja sotsiaalsete garantiide eest. Tasu makstakse vaid tellimuse täitmisel ning puhkust pole tellija või käsundiandja poolt ette nähtud. Ka ravikindlustus kehtib vaid juhul, kui leping sõlmitakse kestusega üle kolme kuu.
Õpetlik lugu: vormistamata tööleping läks kalliks maksma
Norra ehitajaks läinud mehed leppisid tööandjaga suuliselt kokku töötasu ja töö ühekuulise kestuse. Tööandja lubas kirjalikud lepingud sõlmida Norras viibimise esimestel päevadel, kuid meeste korduvatele nõudmistele vaatamata töölepingut ei sõlmitud. Norras selgus, et töötingimused on teistsugused, kui meestele esialgu lubati. Puudusid normaalsed tööolme- ja elamistingimused, sisetööde asemel tuli tööd teha lageda taeva all, tööülesandeid andis ebapädev inimene, mistõttu tuli tööd korduvalt ümber teha.
Eestisse tagasi jõudes esitasid mehed töötunnitabelid ning tööandja lubas töötasu ja päevaraha maksta esimesel võimalusel, kuid ei teinud seda. Mehed pöördusid viiekuulise ootamise järel töövaidluskomisjoni. Kirjaliku lepingu puudumise tõttu, kus oleks nähtunud, et nad olid Norras lähetuses, jäid neil saamata päevarahad. Umbes 10 000-eurosest nõudest mõisteti töötajatele välja vaid 4700 €.
Usalda, aga kontrolli
Noormehed leidsid ajalehest tööpakkumise, kus vajati korterite remontijaid. Helistamise peale kutsuti nad kohe ehitusobjektile, kus leppisid end töödejuhatajana esitlenud inimesega tingimustes kokku. Paari päeva möödudes anti neile üle tööandja poolt juba allkirjastatud tähtajatu tööleping, kus oli kirjas nii tööde hinnad kui ka palga maksmise tingimused. Kui esimene korter korda sai, mõõdeti kõik pinnad üle ja arvutati umbkaudne töötasu, kuid töödejuhataja ütles, et maksmine toimub palgapäeval. Ettemaksuna andis aga kummalegi mehele 200 eurot.
Kolmandal nädalal anti noormeestele remontida kõrvalkorter. Kui ka see valmis sai, toimus taas mõõtmine. Seejärel võttis töödejuhataja neilt sissepääsukaardid ära, ütles, et uus objekt on mujal ja kutsus järgmiseks päevaks kontorisse palga järele.
Kui mehed aadressi järgi kontorit otsima läksid, selgus, et sellise numbriga maja pole olemas. Samuti polnud sellise registrinumbriga ega nimega firmat kirjas krediidiinfos ega ka äriregistris. Ka juhatuse liikme nimega otsing ei andnud tulemusi ning töödejuhi telefon oli välja lülitatud.
Mida tuleks igal töötajal teada
*Eelistage alati kirjalikku töölepingut, sest see annab mõlemale osapoole selge ülevaate õigustest, aga ka võetud kohustustest ning vastutusest. Kirjalik tööleping sõlmige alati ka lühiajalise töötamise korral.
*Tasuta proovipäevi pole ette nähtud rohkem kui üks ja sedagi töötukassas arvel olevale töötule. Muudel juhtudel on töötaja n-ö “proovimiseks” ette nähtud tasustatud katseaeg.
*Kontrollige tööandja tausta äriregistrist ja krediidiinfost. Olulist infot võite saada ka ettevõtte või juhi nime Google’ kaudu otsides.
*Kui tööd pakub vahendaja, veenduge, et tal on olemas lepingulised suhted tegeliku tööandjaga.
*Kontrollige riigiportaalis www.eesti.ee, et tööandja on tasunud sotsiaalmakse ja teie ravikindlustus kehtib. Selleks sisenega rubriiki E-teenused→Kodanikule→Raha ja omand→Maksu- ja Tolliametile esitatud palga- ja muud väljamaksed.
*Kui selgub, et väljamakstud tasu ei ole deklareeritud või on deklareeritud osaliselt, tuleb sellest teavitada ka maksuhaldurit.
*Tasub teada, et ravikindlustus ei kehti alla kolmekuuliste võlaõiguslike töösuhete korral või tähtajalise töölepingu korral.
*Töösuhteid puudutavate küsimuste ja kaebuste korral tasub pöörduda tööinspektsiooni juristi poole telefonil 640 6000 igal tööpäeval kella 9–15 või e-postiga jurist@ti.ee.
Tööelu kohta saab lisainfot ka tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee ja tööelu portaalist www.tööelu.ee
i
MEELI MIIDLA-VANATALU, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja
