Võib olla spetsiifilisem tingimus on selles, et võimaliku valitsuse moodustamisel tulevad kõik jõud arvesse. Ei ole omaaegsete kuningriiklaste või eesti kodanike või ka vene erakondade analooge, kellega valitsusläbirääkimisi üldiselt ei peetud ? praegused rühmitused on kõik olnud kunagi valitsustes ja seega on kõik tõsiseltvõetavad jõud. Samuti ei ole erakondade vahel kuigi suurt maailmavaatelist erinevust, mis takistaks ka mõttelistes äärmustes olevate parteide koostööd.
Seega võiks täiesti vabalt moodustada valitsuse absoluutselt kõikidest Riigikogus esindatud jõududest, kuid seda pole lihtsalt vaja seetõttu, et saab ka odavamalt ? ei ole vaja moodustada valitsust seitsmest erakonnast, kui piisab ka kolmest. Kuid siin tekibki päris kenakene hulk võimalusi. Milliseid siis?
Ei muutu midagi
See tähendab, et jätkab praegune valitsuskoalitsioon. Võivad muutuda seesmised jõujooned ? näiteks läheb peaministri koht Reformierakonnale, kuid see võib jääda ka Res Publicale. Isegi Partsi nimetamine uueks peaministriks pole sugugi võimatu. Kindlasti tähendaks see uut justiitsministrit, sest muidu läheks lugu liialt anekdootlikuks. Riigikogu juhatuse valimine näitas, et veel eelmisel päeval ränkraskes tülis olnud pooled on suutelised kokku leppima.
Midagi siiski muutub
Mulle tundub, et neid muutusi on kõige mõistlikum esile tuua välistamise kaudu ? erakonnad otsivad võimalusi valitsuse moodustamiseks, nii et keegi jääb välja. Mis põhjustel, s see hetkel nii oluline ei ole.
- Välja jääb Reformierakond ? seega moodustavad valitsuse Res Publica ja Keskerakond, kellele lisandub keegi kolmas. Kuna kahel suurel erakonnal on koos 46-47 häält, siis selleks kolmandaks võib olla ükskõik milline ülejäänud erakondadest.
- Välja jääb Res Publica ? valitsuse põhiraskus langeb Reformierakonnale ja Keskerakonnale. Kuna neil kahel on kokku 38 häält, siis Rahvaliit oma 14 häälega annab võimaluse luua valitsus ainult kolmele parteile tuginedes. Rahvaliidu välistamine sunniks valitsusse võtma veel kaks erakonda, kuid neljaparteiline koalitsioon ei ole kuigi hea võimalus.
- Välja jääb Keskerakond ? selline variant sarnaneb kõigepealt võimalusega, kus midagi ei muutu ehk siis püsima jääb praegune koalitsioon. Siiski võidakse välja vahetada Rahvaliit. Et kahel suuremal erakonnal on kokku piisavalt palju hääli, võivad nad kolmandaks võtta ükskõik millise ülejäänutest. Kuid oletame, et Res Publica ja Reformierakond mõneks ajaks siiski ühte paati ei mahu. Nii tekibki võimalus nn vikerkaarekoalitsiooniks ? ükskõik millise suurparteiga eesotsas. Ühe mütsi alla on vaja saada neli erakonda ja sotsiaalliberaalid. Kui valimisteni jääks aastapäevad või vähem, võiks taoline liit olla isegi toimiv. Praegu on ta mõeldav eeldusel, et nii tekkinud valitsus vajaks vähemasti ühe korra parandamist.
- Välja jäävad väikeparteid ? teisiti öelduna koalitsiooni moodustavad Keskerakond, Reformierakond ja Res Publica. Mina esitasin nad siinkohal tähestikulises järjestuses, tegelikus poliitikas pole eriti tähtis, millisest erakonnast tuleb uus peaminister. See tundub olevat teisejärgulise kokkuleppe küsimus ? praegu paistavad nii Partsi, Ansipi kui ka Savisaare ?ansid olevat üsna võrdsed. Esmajärguline oleks kokkulepe kui selline. Võib olla ohtlik Res Publicale kui erakonnale ? selles parteis on nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna vastaselt meelestatud liikmeid üsna palju.
- Tekib vähemusvalitsus ? võimalusi veelgi enam, kuid kui häda käes, kõlbab ka see variant. Tegelikult on meil kõik Riigikogu koosseisude viimased valitsused olnud vähemusvalitsused, kuid tavaliselt on siis valimisteni jäänud üsna vähe aega.
Erakorralised valimised pole veel päevakorras
Erakorralised valimised on mõttekad siis, kui erakondade vahel pole näha mingit kokkuleppevõimalust. Praegu paistab olukord selline olevat, et ei suudeta valida erinevate otsustamisvõimaluste vahel, kokkulepete võimalustes keegi aga ei kahtle. Lisaks tuleks nende valimiste puhul arvestada vähemasti kahte takistust:
1) valimised maksavad ja mitte vähe. Korralik erakond planeerib selles suhtes oma tegevuse ette ning hetke vahendid lähevad kõik kohalikeks valimisteks.
2) kuskilt ei paista tulevat sellist jõudu, mis uute valimiste tulemusena senised jõujooned pea peale pööraks. Ikka saavad olema esindatud need kuus erakonda, või-olla üks vene rühmitus lisaks, ning ikka peavad ühed ja samad parteid omavahel läbi saama. Keegi ei saa niipalju kohti, et suudaks üksinda valitsuse moodustada ? miks siis mitte juba nüüd kokku leppida.
REIN TOOMLA, politoloog
