SISUTURUNDUS
Küsides kelleltki, kas nad on enda arvates hea autojuht, saab reeglina vastuseks, et muidugi on! Üks asi on aga enda arvamus ja veendumus, teine reaalsus. Millised on reaalselt need iseloomujooned ja harjumused, mille järgi ühe tõeliselt hea autojuhi ära tunneb?
Kiirus ja agressiivsus pole veel kõik
Tihtipeale arvatakse, et tõeline äss on see, kes sõidab võimsa ja uhke autoga ning teeb julgeid otsuseid – näiteks autolaenu abil võib igat masti juht ennast sellise ässana tunda. Kiirusele ning agressiivsusele kalduvad juhid kipuvad aga liikluses nõeluma. Mitmed uuringud on näidanud, et autode vahel nõeludes ning närviliselt edasi kihutades ei ole ajaline võit kuigi märkimisväärne. Lisaks vähendab see oluliselt turvalisust. Ehk – kannatlik juht jõuab sihtkohta põhimõtteliselt sama ajaga, ent on turvalisem nii enda kui kaasliiklejate jaoks.
Suur ja uhke sõiduk ei määra siiski juhi sõidu- ega tehnilisi oskuseid. Olenemata soetatud autost, peaks hea autojuht teadma vähemalt põhilisi nippe, kuidas oma autot töökorras hoida. Selle alla läheb muidugi kütusepaagi täitmine aga ka näiteks õlitaseme ja jahutusvedeliku kontrollimine ja klaasipuhastusvedeliku lisamine. Väga hea oleks, kui juht suudab ka varuratta alla panna, ilma et oleks mehaanikut appi vaja. Lisaks aitab regulaarne hooldus sõidukit turvalisena hoida.
Tea oma oskuseid ja piire
Hea autojuht on suutlik turvaliselt sõitma eri ilmastikuoludes. Lisaks suudab ta toime tulla ka keerulisemates liiklusolukordades, mõelda viivitusteta ja võtta vastu mõistlikke otsuseid. Samal ajal ei piisa aga ainult oskustest. Veelgi tähtsamad on teadmised ja sealhulgas teadmine, millal mingeid oskuseid kasutada ja kust jookseb sinu oskuste piir.
Autojuht, kes teab, et ta ei tunne lumetormis sõites end mugavalt ja otsustab seetõttu mõne muu transpordivahendi kasuks, on turvalisem juht kui keegi teine, kes tunneb end ebakindlana, aga läheb kasvõi nui neljaks rooli taha. Juht peab olema enesekindel, kuid liigne enesekindlus võib tähendada halbu otsuseid. Piiride tundmine on tähtis kasvõi selleks, et pääseda kõrgetest remondiarvetest. Küll saab kasutada näiteks tarbimislaenu remonditööde eest tasumiseks, kuid siiski on mõistlik liiklusohtlikke olukordi vältida – ehk oluline on teada seda, kus on oskuste ja teadmiste piirid.
Liiklusreeglid on mõeldud järgimiseks
Kindlasti peab teadma kõiki liiklusreegleid. Seadused ja eeskirjad muutuvad ajas, mõnikord ka lihtsalt unustame. Seega tasub vajalik info aeg-ajalt üle käia, et saaksid olla kindel enda õigustes ning kohustustes. Seadused ja eeskirjad ei ole niisama välja mõeldud, sellel on omad põhjused. Seetõttu suudab hea autojuht järgida liiklusreegleid ka siis, kui talle tundub, et mingi muu lahendus võiks olla mugavam.
Nutitelefon peab jääma peatust ootama
On üks koht, kus pole mingit kohta nutivahendite kasutamisele – auto juhtimine. Telefoni näppimine tähendab vähem tähelepanu liikluses toimuvale. Ja seeläbi ohtu nii sulle, kui teistele. Kui on tõesti vaja sõnumile vastata või pilte vaadata, siis hea autojuht peatub enne telefoni kasutamist turvalises kohas.
Mõni autojuht võib arvata, et kuna ta suudab sõitmisega samal ajal tekstisõnumeid trükkida, siis see on näitaja, et ta on suurepärane juht. Samas ei pruugi oskustel olla mingit seost sellega, et ta on õnnetustesse sattumisest pääsenud. Ei, tegu on lihtsalt vedamisega.
Pikk sõidustaaž ei tähenda veel midagi
Pikema sõidustaažiga juht ei ole tingimata parem, kui rohelise vahtralehega noor autojuht. Tehnilised oskused, mis tihtipeale paranevad aja ja kogemusega, ei ole veel kõik. Tehniliste oskuste alla lähevad: auto juhtimine, sujuv pidurdamine ning kiirendamine, distantsi hindamine jne. Selle kõrval on omal kohal turvalisust tagavad oskused nagu teadlikkus ümbritsevast, liikluseeskirjade järgimine ja telefoni kasutamise vältimine.
Selline lihtne harjumus nagu pimedate nurkade kontrollimine võib päästa mitmest ohtlikust olukorrast. Tagasivaatepeegli ning külgpeeglite kontrollimine peaks tulema lausa automaatselt. Eriti tähelepanelikult tuleb ümbrust kontrollida siis, kui on ratturite ning mootorrataste hooaeg. Lisaks ka piirkonnas, kus võib kohata rohkem jalakäijaid. Ehk, tehniliselt hea autojuht ei ole tingimata turvaline autojuht.
Ning lõpetuseks „käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks“ kehtib ka maanteedel ja tänavatel. Väga lihtne on ärrituda ning vabandada agressiivset sõitu välja kellegi teise käitumisega, ent reeglina pole sellest abi. Vihasena võib vigade tegemine muutuda sagedasemaks, mistõttu on enda rahulikuna hoidmine tähtis. Kui keegi teeb midagi, mis mõjub sulle ärritavalt, proovi mõelda, et ehk nad ei teinud seda meelega. Kui keegi teeb aga midagi selgelt ohtlikku, siis omakohtu asemel teata sellest politseile.
