Eha Valge, kirjakandja Jõgevalt:
“Elan linnakorteris ja üheks kevadiseks tööks on akende pesemine. Sellega on aga sama lugu nagu pesu kuivatamisega: nagu alustad, hakkab vihma sadama. Linnas on kevadet märgata: parkides õitsevad esimesed lillekesed, näha on linnaaedniku tööd. Üldiselt saab meie linn järjest puhtamaks ja ilusamaks, kuigi pole enam suuri ja kohustuslikke laupäevakuid. Kui ilm veidi soojeneb, ostan ka oma rõdu iluks paar lilletaime. Aed- ja juurvilja ma tavaliselt poest ei osta, need saan maalt tädi juurest. Porgand on seal juba maas, kasvuhoones mõned kurgid ja tomatid juba õitsevad. Varsti lähen kartulipanemise talgutele.”
Margit Katovit?, Räpina Aianduskooli õpilane:
“Kevadtööd algasid juba märtsis. Nagu lumi sulas, tuli hakata lehti ja kulu riisuma, puid ja põõsaid lõikama. Nüüd on peenrad valmis ja nipet-näpet ka maha pandud. Kui suuremad öökülmad möödas, saab suvelilled välja istutada. Meie peres ei käida turult taimi ostmas, kõik kasvatatakse ise. Vanaema hakkab juba südatalvel mõtlema, mida külvata. Minu asi on hankida tema tellitud seemned, aga kui leian midagi huvitavat ja uut, ostan neidki. Uusi lille-, aed- ja köögiviljasorte tuleb ju pidevalt juurde. Linnas ongi meil põhiliselt iluaed, mugulad ja juurikad kasvavad maal vanaema juures.”
Jüri Pärna, pensionär Põltsamaalt:
“Kuigi olen juba kauemat aega linnainimene, tuleb igal kevadel maamehe tunne ja tahtmine suurtest kivimajadest eemale minna. Kui saad käed mullaseks, on tervis hoopis parem. Õnneks on mul Põltsamaa jõe ääres suvila, kus on alati vaja midagi teha. Aiatöödel on mul abiks väike aiatraktor, sellega saab künda, freesida ja vagusid ajada. Kümmekond vagu varajast kartulit ongi juba mullas, ülejäänud panen toominga õitsemise ajal. Aeda läheb mul kõike natuke, kuid sibulat panen kohe neli-viis vagu. Tomati-, kurgi- ja muud taimed kasvatame ette toas aknalaual. Turult taimede ostmine läheb kalliks ja ega seal olegi kõike saada.”
Evald Põldma, masinamees Tapikult:
“Aiamaad on jäänud mulle kõigest kaksteist sajandikku. Hea seegi, et ma 77-aastase mehena veel toime tulen. Mul on mitu omatehtud väikest traktorit, aga nüüd vaatan, et aiahargiga saan teha kõige puhtama töö. Saan rohujuured kohe kätte ja ei sõtku vaootsi kinni. Natuke porgandit, sibulat ja kartulit panin juba läinud nädalal maha. Vao katsin kinni, selle mõttega, et jaanipäeval saaks juba värsket. Eks ma tee aiatööd tasapisi edasi, sellega pole veel kiiret. Teen jõudumööda, ja paljuke mul aiavilja ikka vaja läheb. Tagasisaadud isatalu üle 30 hektari maad tuli ära müüa, sest minu jõud ei käinud sellest enam üle.”
Marju Säärits, koduperenaine Kudinalt:
“Aed, see meil rohkem õuna- ja iluaed, sai juba korda. Tööd hakkasid pihta koos lume sulamisega: tuli riisuda, oksi lõigata ja põletada, lillepeenraid kohendada. Puid ja põõsaid pole me pritsinud, loodan, et linnud teevad oma töö. Kui tulevadki mõned täid või satikad, valmistan nende vastu mõne taimeleotise. Põllumaa on meil eraldi, sinna läheb aed- ja juurvili. Kasvuhoonet me sel aastal ei teinud ja ei hakka kallist kilet ega katteloori ostma. Kui kasvab, siis kasvab katmatagi. Otsustasime, et tänavu ei kasvata me ka tomateid, sest lihtsam on mõni värske tomat osta kui ise nendega jännata.”
Vello Õun, Sepa talu peremees Mullaverest:
“Kevadtööd algasid juba talvel: traktor sai remonditud ja jaanuarisula ajal kilehoonet kohendatud. Aprilli esimestel päevadel panin kasvumaja küdema ja taimed eelkasvatusse. Nüüd jätkub mul kurgi-, tomati-, kapsa- ja lilletaimi nii endale, sõpradele kui ka müügiks. Sellel nädalal sai osa varajast kartulit, hernes, uba ja porgand juba maha. Osa kapsataimi kükitasin loori alla kasvama. Kui võrrelda mullusega, siis olen tänavu oma kevadtöödega graafikus. Teisipäevane vihm lõi küll rütmi sassi, kuid uuel nädalal loodan aia ja põllu korda saada.”
ARDI KIVIMETS
