Elame Eestis, kus põhiosa rahvast on koondunud linnadesse ning külad on noortest peredest tühjenenud. Seda on ilmekalt näha enamikes Eesti külades, kus põhilisteks elanikeks on jäänud pensionärid.
Sama saatus on tabanud minu lapsepõlve küla Leedit, mis asub Torma vallas Jõgevamaal. Mäletan lapsepõlvest selgelt külateedel vuravaid autosid, traktoreid ning mootorrattaid.
Mõned päevad tagasi käisin oma lapsepõlvekülas ja ka naaberkülades Reastveres ja Tähkveres. Vaatepilt on neis trööstitu. Peaaegu pooled majad on tühjad, paljud neist kokku kukkunud ning ülejäänud majapidamistes elavad peamiselt pensionärid. Klaasistunud pilgu ja raske südamega vaatasin kõhedust tekitavas vaikuses neid tondilossideks muutunud lautasid ja kokkuvarisenud maju.
Samasugune hääbumine ähvardab ka kolme kilomeetri kaugusel olevat Sadala alevikku. Kohalik kool oli sulgemisohus, sest alevikus ja ümbruskonnas ei ole piisavalt noori. Koolihoonesse sooviti luua vanadekodu.
Antud näide ilmestab maapiirkondade suunda ja saatust. Koolidest ja lasteaedadest on maapiirkondades vähe abi, kui sinna noori elama ei tule.
Need külad siin on Eesti, Eestimaa. Siinkohal tekib küsimus, miks on Eesti külad hääbunud? Kas on keegi selle eest vastutav või on tegemist loomuliku Eesti ühiskondliku arenguga?
Ei, ma ei otsi siin artiklis süüdlast. Ma otsin lahendusi, kuidas Eesti küla taastada. Soovin, et Eesti kaunites külades elavad jälle noored pered ning nende töö kodukohas on hinnatud ning täisväärtuslik.
Just külade elujõulisus iseloomustab kõige paremini Eesti põllumajanduse olukorda. Põllumajandusse, mis on riikliku julgeoleku küsimus, suhtutakse riiklikul tasandil kui teisejärgulisse teemasse. Mis juhtub, kui näiteks riigipiirid suletakse ning imporditav toit ei jõua meie poelettidele?
Rahvuslik majandus
Eesti Iseseisvuspartei põhieesmärgiks on taastada rahvuslik majandus, mis suures osas puudutab just põllumajandust ning traditsiooniliste Eesti külade taaselustamist.
Tööpuuduse vähendamine ja elatustaseme tõstmine on võimalik vaid rahvusliku majanduse korrastamise kaudu. Eesti Iseseisvuspartei põhimõte on, et eestlane peab suutma toita oma kogukonda. Kui Eesti impordib kaubad nööpnõeltest toiduaineteni, siis ei saagi eestlastel piisavalt tööd olla.
Alljärgnevalt esitan Eesti Iseseisvuspartei põhisammud põllumajanduse taastamisel:
Meil tuleb mõista üht sotsiaalset põhiprobleemi. On tekkinud mentaliteet, et kui sul ei ole kõrgharidust, siis ei ole sa “tegija”. On suhtumine, et inimesed, kes on jäänud maale põllumeesteks ehk need, kes sulle leiva ja piima lauale toovad, on ühiskonnas madalapalgalised heidikud. Ühiskondlikud väärtushinnangud on nihestunud ning see on üks külade hääbumise faktor. Põllumajandusega tegelev inimene peab olema au sees ning ühiskonnas väärikas kodanik.
Küla taastamise abinõuks on riigi aktiivne sekkumine põllumajanduslikku ettevõtlusse, selle arengusse ning loomesse. Riik peab vastavalt turunõudlusele looma ise ettevõtteid, eeskätt neid, mis tegelevad põllumajandustoorme käitlemisega. Selliste ettevõtete rajamine on keeruline suurte investeeringute ning tehnilise teabe spetsiifilisuse tõttu. Loodud ettevõtted elavdavad maapiirkondade elu ning vähendavad töötuse probleeme.
Riik peab looma riikliku põllumajandusühistu. Eesti turu iseärasus on, et kohalik ettevõtja ei suuda toota piisavalt suuri koguseid, et tagada vabaturumajanduslikus olukorras konkurentsivõimet. Ekspordikoguseid ei suudeta tagada püsilepingutega. Riik peab tegelema põllumajandusliku toorme kokkuostu ja reguleerimisega. See loob garantii põllumehele oma kauba müügiks.
Tuleb hakata tegelema tööjõu ümberõppe, organiseerimise ning otsese suunamisega maapiirkondadesse. Tuleb kaaluda osaliselt riiklikult doteeritud palkasid, et põllumajandussektor jõuaks stabiilsesse vormi.
Oluline on luua rahvuslikul ja riiklikul omakapitalil põhinev pank, mis võimaldab hakata andma intressivabu laene Eesti ettevõtjatele. Lisaks on vajalik, et pangandussektoris liikuv finants ja finantsteenustelt tulenev kasum püsib kauem Eesti turul ning toob rahvale ja riigile lisandväärtust. Mida kauem püsib meie majandussektoris raha, seda rohkem on võimalusi selle kasutamiseks. Seega ei ole nii oluline välisinvesteeringute osakaal, kuivõrd tähtis on hoopis hoida ja kasutada efektiivselt riigis olevat kapitali. Täna oleme Eestis (sund)olukorras, kus meil on võimalik valida vaid erinevate lääne kommertspankade vahel. Meil on kindel põhimõte: rahvas peab saama teostada makseid ja hoida raha oma(osalusega) pangas ning seejuures ei ole kohustust maksta teenustasude pealt. Peame seda infotehnoloogilise arengu seisukohalt iseenesest mõistetavaks kodanikuõiguseks.
Rahvusliku põllumajanduse ergutamiseks on võimalik kasutada ka maksusüsteemi regulatsioone. Näiteks käibemaksu alandamine kodumaisele toidukaubale.
Vähem hoolimatust üksteise suhtes ning rohkem mõtlemisvõimet, mõistmaks ühiskondliku arengu suundasid.
i
TARMO ÕUNAPUU, Eesti Iseseisvuspartei
