Kaardimaksed asendavad aina enamate ostu- ja müügitehingute puhul sularaha. Mitte ilmaaegu ei nimetata pangakaarti 21. sajandi sularahaks.
Kuigi pank hoolitseb selle eest, et klientide raha oleks riskide vastu igati kaitstud, peab oma raha turvalisuse eest seisma ka kaardiomanik. Kaarti on lihtne kasutada ja seetõttu unustatakse vahel ära igapäevased abinõud, mida järgides saab vältida seda varitsevaid ohte.
Kõige lihtsam viis pangakaarti ja seega ka oma raha kaitsta on kaarti mitte silmist lasta ning varjata PIN-koodi. Kood tuleb pähe õppida, mitte üles kirjutada. Samuti tuleks PIN-koodi sisestamisel klahvistikku käe, rahakoti või muu sobivaga varjata. Kui tundub, et keegi võõras koodi sisestamist liiga lähedalt jälgib, ei maksa häbeneda ja tuleks paluda tal veidi eemale hoida.
Enne PIN-koodi sisestamist või kviitungile allkirja andmist pole kunagi liiast üle kontrollida tehingu summa. See peaks olema kaardikasutaja igapäevane harjumus.
Samuti tuleb tähelepanelik olla internetist oste tehes. Et vältida pettust, tuleks esmalt kindlaks teha, kas müüja reaalselt kaupa müüb. Selleks tuleks ühendust võtta kodulehel toodud kontaktandmetel. Kui neid lehel ei ole, ei saa klient hiljem kodulehe omanikuga võimalike pretensioonide korral ühendust võtta. Sellise müüja või teenusepakkuja kaupadest ja teenustest on mõistlik loobuda.
Kui kaupmehe kodulehel on kontaktandmed olemas, kuid saadetud täpsustavatele küsimustele ei vastata, tasub samuti kaaluda, ehk on mõttekas teha ost mõnest teisest internetipoest. Turvaliseks saab pidada veebilehti, mis kasutavad kliendi topelttuvastamise lahendusi Verified by VISA ja MasterCard SecureCode.
Ostmisel kaardiandmeid sisestades on mõistlik kasutada usaldusväärset arvutit ja vältida ühiskasutuses olevaid masinaid. Kaardinumbrit ei ole kindlasti soovitatav edastada võõrast arvutist, kus võib peituda informatsiooni salvestavaid programme.
Jätkuvalt on aktuaalsed ka kurikuulsad elektronkirjad, mis õnnitlevad kirjasaajaid kopsakate rahaliste lotovõitude ja muu sarnase puhul. Eranditult küsivad kirjasaatjad selliste n-ö selgest taevast alla sadanud võitude väljastamiseks isiklikke, ka krediitkaardi andmeid. Kui ahvatlev see ka ei tunduks, ei tasu oma andmeid siiski saata, sest võidusumma jääb tulemata ja teie kaardiga tehakse hoopis kulukaid tehinguid.
Kui konto väljavõttelt hakkavad silma tundmatud tehingud või on oht, et sellised tehingud võivad peagi aset leida, tuleks kiiremas korras ühendust võtta pangaga, et sulgeda kaart. Pärast kaardi sulgemist annab pank edasised tegutsemisjuhised.
Välismaal tuleks kaarti kasutades hoiduda “sõbralikest abistajatest” ning olla hästi tähelepanelik, et keegi kaardiandmeid kopeerida ei saaks. Osadel pankadel on tõhus kaardiseiresüsteem, mis võimaldab tuvastada kahtlasi tehinguid ning kliente kohe kaitsta. On tulnud ette, et välisriike külastanud Eesti turistide pangakontol on pärast välismaal kaardiga maksmist tehtud kahtlasi toiminguid. Seiresüsteemi kasutavad pangad saavad klienti neist kohe teavitada ning vältida võimalikku kahjut juba eos.
Niisiis võib kaardikasutaja olla kindel, et kaardil on tema raha kindlas kohas ja hästi hoitud. Tuleb vaid ise olla hoolikas ja oma salaandmeid ainult enda teada hoida.
TÕNU OTS, Swedbank’i kaardivaldkonna arendusjuht
