Ajakirjanik Sulev Valner tõdes reedel kultuurikonverentsil peetud ettekandes, et kultuurileht Sirp pole viimasest kahest üleriigilisest laulu- ja tantsupeost ridagi kirjutanud. Juulikuus, kui need peod toimuvad, on lehe toimetus kollektiivpuhkusel.
Kindlasti jääb paljude kultuurisündmuste meediakajastus tagasihoidlikuks. Ühelt poolt sellepärast, et asjaosalised seda vajalikuks ei pea. Seda tunnistasid konverentsil ka kultuurijuhid. Teisalt kajastab üleriigiline meedia Kesk-Eesti kultuurielu ebaõiglaselt vähe, tõdes Valner.
Nõukogude ajal oli kultuur väga oluline. Valner meenutas, et enamik ülikooli astunud ajakirjandustudengeid soovis saada kas kultuuri- või spordiajakirjanikuks.
Ajakirjas Kultuur ja Elu on alustanud nii Hans H. Luik, Madis Jürgen kui Kalle Muuli.
Valner võttis ajakirjanduse olukorra lahtimõtestamiseks appi Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Tiit Hennoste väljaütlemised. Hennoste on öelnud, et koos masuga tabas Eesti ajakirjandust kriis, mis viis palju reklaamiraha. Kirjutavat ajakirjandust on tabanud lisaks netistumiskriis, mis on viinud paberlehtedelt palju lugejaid. Kolmas kriis on Hennoste väitel kolletumiskriis, mis on paljuski hävitanud ajakirjanduse kui ühiskonna valvekoera rolli.
“Neljanda kriisina võib küsida, kas ajakirjandus on minetanud kultuuri ja kultuurimälu hoidja rolli,” lisas ta ning vastas ise, et mingil määral küll.
“Kui seni olid ajakirjandusele olulisemad uudisväärtused, siis seoses kolletumise ja netistumisega on esile tõusnud kommenteerimisvõimalusega ärimudel, millele ennustati kiiret võidukäiku. Delfi pole paraku kogu Eesti muud meediat asendanud, see on olnud ilmselge valearvestus. Ekspress Grupp on selle eest väga kõrget hinda maksnud,” rõhutas ta.
Otsustajad väidavad, et pole mõtet kulutada aega traditsioonilisele kultuurielule, mis pole atraktiivne ega too rohkesti lugejaid. Traditsioonilisel maakonnapeol on umbes viie rühma jagu tantsijaid. “No ja mis siis? Keda see huvitab? Kus siin uudis on?” küsis Valner.
Tema hinnangul teevad lehed otsuseid, et ellu jääda. Selles mõttes pigistab king kultuuriinimestel ja toimetajatel väga erinevatest kohtadest. Valneri kinnitusel on sellises olukorras väga raske selgeks teha ajakirjanduse kultuurimälu hoidja rolli.
Edasise kohta pakkus Valner välja kaks võimalust. Üks on muuta olemasolevaid väljaandeid, teine võimalus püüda asutada uusi. Oluline roll on tema sõnul ka kodanikuajakirjandusel. Sulev Valner on lükanud käima külauudiste portaali. “Ennast sisse töötanud massikommunikatsiooni kanalid aga võivad osutuda sada korda mõjukamateks kui blogid, mida me püsti suudame panna,” tunnistas ta. Sellepärast on jätkuvalt oluline mõjutada olemasolevat meediat. Kui lugejate arv väheneb, siis on allesjäänud nõudlikud, järelikult peavad selle olukorraga kohanema ka väljaandjad. “Kultuuriavalikkus mõjutab kindlasti ka meediat, sest ajakirjanikud ja väljaandja ei ela tühjas ruumis, nad on siinsamas meie kõrval.”
i
HELVE LAASIK
