Teema osutus äärmiselt aktuaalseks, sest vahetult enne konverentsi oli eesti ajakirjanduses tekkinud poleemika selle ümber, kas telesaadetes Naistevahetus ja Happy Hour laste eksponeerimist võib käsitleda laste väärkohtlemisena. Kõnealust teemat käsitles konverentsil psühholoogiaprofessor Aleksander Pulver, kes teema ajakirjanduses ka tõstatas.
Lisaks sellele probleemile jäid konverentsilt kõlama ka mitmed teised murettekitavad väljaütlemised. Olukorra tausta selgitas Marju Lauristin, kõneldes teemal “Laps meediamaailmas”. Tema ettekandest selgus, et meedia mõju lapsele on pigem negatiivne kui positiivne: kuue plussi kõrval leiti tervelt üksteist miinust. Vastutus selle eest, kuidas laps meediat mõistab, lasub aga täiskasvanute ? lapsevanemate ja õpetajate ? õlul. Kuna meediamaailmas muutub piir laste ja täiskasvanute maailma vahel häguseks või kaob hoopis, siis peab täiskasvanu olema lapse kõrval ja talle seletama, miks mõned asjad on just nii või teisiti. See arendab ühelt poolt lapse arutlusoskust, teisalt aga aitab tal ümberringi toimuvat paremini mõista ja realistlikumalt hinnata.
Reklaami mõju eest lapsele vastutab reklaamitegija, küll aga peaks reklaamiseadus seda vastutust paremini reguleerima. Vaja on tõsta nii laste kui ka õpetajate ja lapsevanemate meediateadlikkust, samuti koolitada ajakirjanikke ja reklaamitegijaid. Negatiivse näitena meenutas professor Lauristin ajaleheartiklit lastekodulastest, kus pildiallkirjaks oli lause “Neid lapsi keegi ei taha”. Koolitus on vajalik selleks, et taolised häbiväärsed juhtumid ei korduks.
Äärmiselt oluliseks pidas ettekandja uuringuid meedia mõju kohta lastele. Toimuma peaks pidev meediamonitooring, mille tulemused on avalikud ning mille põhjal on võimalik tulevikus õigeid otsuseid vastu võtta ja laste huve kaitsta.
Ajaleht igav
Küsimusele, kas meie lastest kasvavad (lehe)lugejad, otsis oma ettekandes vastust SL Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. Erinevatele uurimustele toetudes seletas ta, et internet on saanud ajalehtedele tugevaks konkurendiks, kuna tänapäeva lapsed pigem surfavad, skaibivad, sõnumineerivad, MSN-ivad, reidivad ja heal juhul vaatavad ka televiisorit. Ajalehti peab enamik noori igavateks ning kui nad lehe ka kätte võtavad, siis nad pigem sirvivad kui loevad seda. Keskmine noor kulutab ajalehe lugemisele keskmiselt 15 minutit, st kaks korda vähem kui vanemad lugejad ja kaheksa korda vähem kui seesama keskmine noor veedab televiisori ees. Kuna noorte lehelugemus väheneb iga aastaga, nn veebilugejate (inimeste, kes loevad lehti internetist) arv aga suureneb, peaksid ajalehed keskenduma oma internetikülgede arendamisele.
Eesti Ekspressi noortelisa Versus peatoimetaja Liisa-Indra Kärt tegi konverentsil kokkuvõtte eelmise aasta kevadel Maailma Ajalehtede Liidu korraldatud ülemaailmsest uurimusest. Selles uurisid 24 riigi (sealhulgas Läti ja Soome, kuid mitte Eesti) 10-12-aastased lapsed nädal aega järjest iga päev kõiki riigis ilmuvaid ajalehti ning lõikasid välja artiklid, kus kajastati lastega seotud temaatikat. Kokku osales uurimuses 70 klassitäit lapsi, kes lõikasid välja üle 4000 artikli. Uurimusest selgus, et 31% ehk kolmandik kõigist artiklitest kajastas lapsi ohvritena, 18% artiklitest oli teemal lapsed ja kool, 15% rääkis sellest, et lapsed on tublid, ligemale 10% artiklitest oli teemal lapsed poliitikas, umbes 8% rääkis seadusi rikkunud lastest ning vaid 4% artiklitest olid teemal lapsed aitavad teisi. Ülejäänud artiklid liigitusid muude teemade alla.
Lapsi kurvastasid sõda ja teiste laste vastu suunatud vägivald ning rõõmustas see, kui mõnel teisel lapsel läks hästi (nt tänavalaps läks kooli). Lapsed leidsid, et meedia peaks nendega seotud teemasid laiemalt kajastama, et halbu uudiseid tasakaalustaksid head. Kuna Eestis uurimust läbi ei viidud, luges noor peatoimetaja ise nädal aega lehti ning leidis, et meil on vahekord sama: lapsi käsitlevate artiklite hulgas domineerivad negatiivsed. Skandaalid mõistagi müüvad, kuid samas peaks meedia suutma hoida tasakaalu lapsi käsitlevate negatiivsete ja positiivsete uudiste vahel.
Reklaamimehe pilguga
Reklaamitegijate esindajana oli kohal Marek Reinaas reklaamiagentuurist Zavod. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et uue Reklaamiseadusega tuleks keelata tarbijamängud, kuna nendega muudetakse ostu motivaatorit ja need soodustavad niinimetatud “lolli” tarbimist. See tähendab, et ostetakse kartulikrõpse mitte nende hea maitse pärast, vaid seetõttu, et pakist võib leida auhinna või pakendeid kogudes saab osaleda mõnes mängus.
Reinaasa mõtte seletas sügavamalt lahti järgmine esineja, Tartu Ülikooli avalikkussuhete ja teabekorralduse eriala neljanda kursuse üliõpilane Marko Uibu. Ta selgitas, et tarbijamängude puhul on tootele külgepoogitud lisaväärtused muudetud olulisemaks kui toode ise. Erinevad sihtgrupid on erineva vastuvõtlikkusega ja lapsed kui mitteteadlikud tarbijad ostavad toodet tihti just lisaväärtuste, mitte toote enda omaduste pärast.
Andres Jõesaar Tele2st rääkis teemal “Uue meedia lapsed ? tarbijad või tarbitavad?” Tema rõhus oma ettekandes sellele, et täiskasvanutel on suur roll selles, kas meedia kasutab lapsi ära või on lapsed piisavalt targad selleks, et langetada õigeid otsuseid. Internetis varitsevad lapsi mitmed ahvatlused ? auhinnamängud, tasuta pakkumised jne. Laps ei suuda hinnata internetis varitsevaid ohte ning nende teadmatust ollakse varmad ära kasutama. Näiteks tõi ta ühe Eesti ettevõtte kodulehel oleva auhinnamängu, kus osalemiseks tuli registreerida, pannes kirja oma ees- ja perekonnanime, aadressi, telefoni ja meiliaadressi. Niimoodi registreerudes on loodud kõik eeldused, et ettevõtte reklaam jõuaks edaspidi selle inimeseni kõigi võimalike kanalite kaudu. Täiskasvanud kasutavad registreerumisel valenime ja näiteks varumeiliaadressi, lastele on aga õpetatud ausust ja nemad kirjutavad õiged andmed. Peagi on lapse meilikast täitunud rämpspostiga ja vanemate kirjad ei lähe enam kohale. Erinevate sõnumi- ja muude auhinnamängude puhul on probleemiks tihti reeglite ebaselgus ja puuduv võimalus end rämpsposti eest kaitsta. Enda kaitsmiseks tuleks kasutada valenime, kontrollida info usaldusväärsust ja kindlasti ka hinda. Lastele tuleks tingimata selgitada internetis varitsevaid ohtusid ja vajadusel ka valeandmete esitamist propageerida.
EVELIN TIITSAAR,
Jõgeva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist
