Eelmisel aastal külastas enamjaolt Jõgevamaa raamatukogude töötajatest koosnenud seltskond Saksamaad. Tänavu viis suvine reis raamatukogutöötajad Taani. Tensi Reiside korraldatud sõidu peamisteks sihtpunktideks olid Taanimaa kaunimad linnad, lossid ja muud vaatamisväärsused, samuti sealsed raamatukogud.
i
Reis sai 28. juuni õhtupoolikul alguse Tallinnast Tallinki reisilaevaga Victoria, mis võttis kursi Rootsi pealinna Stockholmi poole.
Seltskond asus Stockholmist teele Lõuna-Rootsi poole, mille sadamalinnast Helsingborist on Taani “kiviga visata”, ehk umbes sama pikk maa kui meil mandrilt Muhumaale. Samas Stockholmist Helsingbori on umbes
Sofiero suveloss upub rododendronite ilusse
i
Taani me esimese reisipäeva, 29. juuni õhtuks siiski veel ei jõudnud. Küll jõudsime välja Lõuna-Rootsi, kus külastasime Sofiero lossi ja selle ilusat aeda, mis on rekonstrueeritud 1994. aastal.
Sellesse aeda üles seatud vanad fotod jutustavad ilusa muinasjutu noormehest ja neiust, kes kohtusid Kairos, armusid ja abiellusid saja aasta eest. Õnnelikule paarile sündis neli poega ja tütar. Noormees oli Rootsi kuninga ja neiu Inglise kuninganna Victoria lapselaps. Kuningas Oskar II ja kuninganna Sofia kinkisid noorpaarile pulmadeks Helsingbori külje alla Öresundi väina äärde 1864. aastal ehitatud väikese suvelossi, mille terrassilt ja rannast paistab kätte Taani. Õnneliku kuningliku paari idüll lõppes aga juba 15 aastat hiljem kui kuninganna Margaret 38 aasta vanusena kopsupõletikku suri. Kuningas Gustav Adolf, kelle oli antud tervelt 68 Sofiero suve, abiellus küll uuesti, kuid tema suurimaks armastuseks jäid hoopis rododendronid. Kõigile nendele inimestele, kes Sofiero lossi külastada plaanivad, soovitaks seda teha vähemalt kuu aega varem. Seda põhjusel, et Sofiero lossi aias kasvab umbes 10 000 rododendronitaime, mis juuni lõpuks juba õitsenud olid.
Päev lõppes raamatukogutöötajate koolitusega, kus meeskonntööna tuli koostada raamatukogus läbiviidava ürituse kava.
Metsa vähe, puidutoodang suur
i
Veel enne kui Taanis nähtust põhjalikum ülevaade anda, oleks kasulik teada üht-teist üldhuvitavat selle pindalalt väikese ja rahvaarvult üldse mitte kõige väiksema riigi kohta. Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk-Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani hõlmab Jüüti poolsaare põhja- ja keskosa, Taani saarestiku, Bornholmi saare ja osa Põhja-Friisi saari. Taanile kuuluvad ka omavalitsuslikud Fääri saared ning Gröönimaa. Need mõlemad omavad ka autonoomiat. Fääri saared plaanivad küll iseseisvuda, kuid fäärlaste jaoks on tegemist keeruka ettevõtmisega, sest Fääri saarte aastaeelarvest moodustab Taani riigi toetus kolmandiku. Seetõttu soovivad Fääri saared iseseisvumiseks 15 aasta pikkust üleminekuaega.
Taani valitsemisvormiks on konstitutsiooniline monarhia. Riigi kõrgeimaks esindusorganiks on 179 liikmeline parlament (Folketing), mis valitakse ametisse neljaks aastaks. Taani riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga, kelle nimetab ja kinnitab ametisse kuninganna. Taani kuninganna omab ka õigust Folketing ennetähtaegselt laiali saata ja uued parlamendi valimised välja kuulutada. Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit ja Maailma Kaubandusorganisatsioon.
i
Taani on valdavalt lauge maa, kõrgeim punkt Yding Skovhoj ulatub vaid
Taani – jalgrataste maa
i
Ühelt poolt oleks meil, eestlastel, justkui põhjust Taanit ilmastiku poolest kadestada, sest see on pehme ja ka kõige külmemal kuul ulatub temperatuur harva alla nulli. Lund seal küll sajab, kuid püsivat lumikatet ei teki. Samas kirjeldatakse Taani ilmastikku selliselt, et seal valitseb kaheksal kuul talv ja neljal kuul on lihtsalt halb ilm.
Loodusvarasid Taanil kuigivõrd ei ole. Kui Põhjamere alt naftamaardlad avastati, jagati sellest territooriumist osa ka Taanile. Taani on küll territooriumi poolest natuke väiksem kui Eesti, kuid seal elab üle viie miljoni inimese. Nagu tänapäeval ikka, elab ka Taani rahvast suurem osa, täpsemalt üle 80 protsendi linnades. Sealhulgas loendati 1996. aastal pealinna Kopenhageni elanike arvuks 476 751 inimest. Koos eeslinnadega elab pealinnas umbes 1,5 miljonit inimest.
Taani näol on tegemist tolerantse riigiga, sest nad on vastu võtnud kõik sisserändajad ja suhtunud nendesse sõbralikult, pakkudes elukohta, toetades materiaalselt ja abistades õppimisvõimaluste leidmisel. Enamik taanlasi suhtub sellesse negatiivselt, sest kardetakse, et sisserändajad võtavad ära nende töökohad ning et neil tuleb oma heaolu nimel rohkem pingutada.
Arvatavalt on just Taanist välja kasvanud ka jalgpallifanaatikud, kuid sealsed jalgpallifännid on rahumeelsed ja heatahtlikud. Valdav enamus, 92 protsenti taanlastest on luterlased, ülejäänud inimesed teiste usulahkude esindajad.
Taanis ringi liikudes ei kohanud küll ainsatki liivateed. Paljud maanteedest on neljarealised ning enne pealinna jõudmist oli vähemalt sellel teel, mida mööda meie sinna sõitsime, kummaski suunas kolm sõidurada. Teepervedesse pole jäetud ka tolmavaid liivaribasid. Väga palju on sinna rajatud kerg- ehk nn jalgrattateid. Seda ka üsna kaugel asulatest. Jalgratas on seal väga levinud sõiduriist ja eriti rohkelt võib jalgrattureid kohata pealinnas Kopenhagenis, samuti teistes linnades ning väljapool linnasidki. Pealinnas hakkas silma ka üks kahekorruseline jalgrattaparkla. Reisiseltskonnale teejuhiks olnud giid Kristel Vaino sõnul ei ole Taanis tuumaelektrijaamasid ning Taani on teinud oma naabrile Rootsile mitmel korral ettepaneku Rootsis asuv tuumaelektrijaam sulgeda.
Üle Suur-Belti väina Fyni saarele
i
Teisel ööl kallas küll öö läbi vihma, ent hommikul tervitas Eesti reisiseltskonda pilve tagant piiluv päike ja päev võis rõõmsatujuliselt alata. Sõit viis meid mööda Helsingbori rannaäärseid tänavaid sadamasse, kust buss koos reisijatega praami peale sõitis. Tegemist on rahvaarvult Pärnu suuruse linnaga, mille peamine tähtsus asukoha mõttes seisneb selles, et see asub Öresundi väina kõige kitsamas kohas, kus toimub tihe liiklus Rootsi ja Taani vahel. Otse teisel pool kaldas Taanis asub Helsingbori linn, kus esimesena püüab veesõidukiga sinna saabujate pilku Själlandi saarel asuv Kronborgi loss, mis on tuntud ka Hamleti lossina. Külastasime ka sealset uut raamatukogu, mis oli rajatud sadamahoonete kompleksi kuulnud majja.
Kronborgi lossiga tutvunud ning raamatukogu külastanud, võttis Hansareiside buss suuna Louisiana kunstimuuseumile. Sinna ei sõitnud me siiski mitte otseteed pidi, vaid mööda ilusat rannateed, mida palistasid osaliselt mõlemalt poolt kenad väikesed majakesed, kaunid aiad ja osalt peaaegu teeni ulatuv meri.
Kristel Vaino sõnul on Taani ümberringi merega ümbritsetud selliselt, et seal pole peaaegu ühtki sellist kohta, kust mereni üle
Hillerodist viis sõit edasi Roskildesse, kuningate ja viikingite linna, mis asub samanimelise fjordi kaldal. Seal külastasime UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat Rosklide katedraali, kuhu on maetud kuningliku perekonna liikmeid alates 15. sajandist. Rosklidest suundus reisiseltskond edasi Holsteinborgi mõisa, kus kuulus kirjanik Hans Christian Andersen on veetnud palju suvesid, saanud inspiratsiooni ning paljud muinasjutudki on valminud just siin. Selle mõisa territooriumil ringi jalutades võisime imetleda aukartust äratavalt suuri plataane ja pööke.
Ilmselt just tänu nendele puuliikidele Taanis suurel hulgal puitu toodetaksegi. Peale Holsteinborgi mõisa külastamist jätsime Själlandi saare seljataha ning sõitsime üle uhke rippsilla üle Suur-Belti väina Fyni saarele. Taanlased ise võrdlevad seda silda Egiptuse püramiididega. See sild on tõesti võimas ja aukartust äratav. Mõistagi võetakse sellise miljardeid eurosid maksma läinud silla ületamise eest ka tasu. Fyni saart kutsutakse ka “saja lossi saareks”. Muinasjutukirjanik H. C. Anderseni hinnangul on selle saare näol tegemist suure pargiga Taani kuningriigis ning seetõttu võib kirjaniku arvates seda saart ka Taani aiaks pidada. (Järgneb järgmisel neljapäeval).
i
TOOMAS REINPÕLD
