Haldusreformiga on kohalikele omavalitsustele antud kohustus ettevõtlust toetada ja luua ettevõtluseks soodne keskkond. Kuidas siis maakonna omavalitsused saavad luua tingimusi uute töökohtade tekkimiseks? Lisan siia mõned mõtted eeldusel, et tekib diskussioon ja üheskoos leiame väge muutusi ellu viia. Eesmärgiks on anda omavalitsustele ideid, kuidas luua tingimusi uute töökohtade tekkimiseks.
Ettevõtlus-tööstusalade arenduse senine trend näitab, et ettevõtjad ei taha investeerida tühjale kohale. Pigem soovitakse arendada ja ehitada seal, kus on juba võimalik hakata kohe liitumise järel tarbima elektrit, nüüdisaegseid sidekanaleid, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Oluliseks peetakse ühistranspordi toimimist ja logistilisi võimalusi.
Levinud lahendused on n-ö standardvalmiduse tagamine ehk kohalik omavalitsus koostöös ettevõtjatega on valinud välja sobiva koha, viinud läbi kõik maade planeeringu ja kasutuslubadega seotud juriidilised toimingud ning rajanud ligipääsutee ja taristu baasvalmiduse. Investor peab ainult krundi kasutamiseks rendilepingu tegema. Seega tuleb kohalikul omavalitsusel selleks, et investeeringud maakonda maanduksid, luua esmane valmisolek ettevõtlus-tööstusala kasutamiseks.
Kõik algab planeerimisest
See tähendab julgust ja ühise eesmärgi mõistmist. Koos tuleb võtta vastu otsus, kuhu Jõgevamaal investeeringuid oodata. Tuleb aru anda, et igasse külla ega linna pole seda mõtet planeerida. Pigem tuleks leida meie maakonna peale üks kuni kolm sobivamat kohta, kuhu kõik on nõus panustama. Loodavad töökohad ei hakka teenima ainult lähiümbrust, mõistlikult planeeritud ühistransport tooks töötajaid kokku kogu maakonnast. Kui omavalitsusel pole jõudu tööstusala väljaehitamiseks, siis oleks suureks abiks ka asjatundlik planeerimine, riigimaade võõrandamise protsesside algatamine ja läbiviimine.
Ühistransport peab teenima kohalikku inimest nii, et prioriteedid oleksid paigas – lapsed kooli ja tööinimesed tööle. Lisaks võimalused sõita pärast kooli huviringidesse või pärast tööd kinno, poodi, laulukoori. Enim mõjutavad kohalikku arengut ja jätkusuutlikkust õpilased ehk noored ja töötegijad-maksumaksjad. Nende piisav kriitiline hulk mõjutab kohalike omavalitsustele maksude laekumist.
Kooliõpilased ja töötajad vajavad bussiliikluse kavandamisel samasuguseid väljumisaegasid. Täna võiks mitmete maakondade koostöös otsida paindlikke ja innovaatilisi infotehnoloogilisi lahendusi. Hajaasustusega piirkondades saaks pakkuda omakandi sõidujagamise teenust. Sellist teenusevormi saaks toetada liinivedude asemel.
Noori peaks rohkem kodukanti jääma või neil peaks tekkima soov sinna naasta.
Koolijuhid usuvad, et koolivälisest huvitegevusest osa saamine maakonna piirides aitab hoida noori kodupaigas. Tõmbekeskustesse (Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee) tuleks koostöös planeerida mitmesuguseid huvitegevuse võimalusi. See aga tähendab investeeringute planeerimisel omavalitsuste vahelisi kokkuleppeid, projektidele omafinantseeringuid. Taas on võtmeküsimuseks targalt toimiv ühistransport.
Kutsehariduse olulisus
Just kutsehariduse väärtustamine aitaks luua vajalikku tööjõudu. Kutseõppeasutuste õppekavade koostamisel peaks rohkem arvestama sellega, milliste oskustega töölisi kohalikud ettevõtjad vajavad. Kohalik omavalitsus saab pakkuda kombineeritud ühistransporti lähiümbruse kutsekoolide juurde, toetada majutusvõimaluste loomisega töötajate saatmist ümber- või täiendõppesse. Kohalik omavalitsus võiks toetada oma põhikoolide ja gümnaasiumide praktilisi koostöövõimalusi kutsekoolidega, kattes näiteks transpordikulud või makstes lisatasu neile õpetajatele, kes lapsi praktilisele elule lähemale viivad.
Mis aitaks elanikkonna ettevõtlusteadlikkust kiiremini tõsta? Kas Jõgeva maakond võiks olla esimene Eestis, kes piloodina viib ettevõtlusõppe koolides 2020. aastaks kohustuslikuks?
Täna on haridus- ja teadusministeerium ja Innove valmis igati selliseid pilootprojekte toetama. Ettevõtlikke koole ja lasteaedu on vaja märgata, toetada ja tunnustada. Tuge vajavad just need õpetajad, kes on muutusteks valmis ja need ellu viivad. Mugavustsoonist väljamurdmine toob paratamatult kaasa lisatööd, uusi väljakutseid. See nõuab palju energiat, mis vajab toitmist. Uued töökohad saavad tekkida tänu ettevõtlike inimeste olemasolule.
Mida ettevõtlikumad on tööturule jõudvad noored, seda teadlikumad on nad karjäärivalikus ja seda paremini kursis kohapeal pakutavate töökohtadega. Selleks saavad kohalikud omavalitsused pakkuda täiesti jõukohast tuge, märgates neid õpetajaid, tunnustades ja pakkudes palgalisa ning luues koolide juurde ettevõtlusõppe fonde.
Omavalitsused saavad aidata
Lasteaedade ja koolide haldamine ja korrashoid on omavalitsustele oluline teema. Samas peaks nende arendamine olema sisulisem, et jõutaks katuste parandamisest sügavamale. Ka koolide ja lasteaedade arengusse tuleb pidevalt panustada. Omavalitsuste haridusasutused peavad kaasaja trende tundma ja põlvkondade erisusi arvestades oma hoiakuid muutma.
Tuleb osaleda projektides, hankida klassivälisteks tegevusteks raha, luua sidemeid kohalike ettevõtjatega, leida koostööpartnereid. Ikka selleks, et reaalne elu jõuaks aina rohkem kooli, lõimuks ainekavadega. Senine tagasihoidlikkus tuleb unustada.
Arvestama peab sellega, et lapsevanem teeb valikuid info põhjal, mida kätte saab. Mida rohkem avatust ja nähtavust, seda tõenäolisem, et lapsevanemad jätavad oma lapsed kohalikku maakooli ja ei vii neid suurlinna.
Kas lahendus võiks olla kohaliku omavalitsuse võimekus toetada ülekoormatud õpetajaid täiendava projektijuhtimise teenusega, st võtta tööle inimene, kes aitaks projekte koostada, juhtida, toetaks raamatupidamise ja aruandlusega. Selline teenus võimaldaks koolidel kaasata märkimisväärselt palju Euroopa Liidu pakutavaid rahalisi vahendeid.
Elu on aga näidanud, et kui ei ole head suhet omavalitsusega, siis on ettevõtjal kergem oma firma sulgeda, mujale kolida, jätta ära arendused loomata töökohad. Igatahes peaks iga inimene, kes mõistab ettevõtete tähtsust ja loodavate töökohtade vajadust, näitama üles positiivset ja lugupidavat suhtumist igas olukorras. Minu arvates võiks omavalitsuse juht olla kursis sellega, mis tema valitsusala suuremates ettevõtetes toimub. Vähim, mida võiks aasta jooksul teha, on üks külastus ja vestlus omanikega. Igal kohtumistel võiks tänada ettevõtjaid selle eest, et nad oma igapäevast tööd selle piirkonna heaks teevad.
MARVE MILLEND, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus juhataja ja ettevõtluskonsultant
