Mitmed tublid maainimesed annavad ise endale tööd. Pala valla Madise talu peremees Meelis Mõisa tegeleb kurkide kasvatamisega. Looduskaunis paigas linnulaulust rõkkav talu on tema suguvõsa käes olnud juba mitu põlvkonda, 1870. aastatel osteti koht päriseks.
“Pärilik” on ka kurkide kasvatamine. Mõned kasvuhooned on juba paarkümmend aastat vanad, pärit ajast, kui Meelise isa kurgikasvatusega tegeles. Loomulikult on vahepeal ka uuemaid kasvumaju juurde ehitatud. Tänavu suvel oli kasvamas pea kolm tuhat kurgitaime. Hoonetekompleksi kuulub ka taimede ettekasvatamise maja ja katlamaja, mida köetakse puudega. Madise talu peremees tegutseb oma piirkonna sanitarina”, sest tema katlamaja ahju lähevad kõik tühjana seisvad ja kokku kukkunud hooned.
“Mullune talv oli selles mõttes hea saagiga, suur lumi vajutas sisse tavalisest rohkem katuseid,” muigab taluperemees ja lisab, et ümbruskonnas ollakse sellega juba harjunud. Teda teatakse ja kellel vaja vana puurisu eest ära koristada, annab sellest kohe Madise tallu teada.
Töötud ei hooli
Kurgikasvatuse eest hoolitsetakse kogu perega. Meelise õde käib abiks ja ema aitab ka. Tööd on kurgimajas veel nii mõnelegi pakutud, kuid…
“Ega töötud ei taha tööd teha. Võid ju kutsuda, aga palavasse kasvuhoonesse ei taha keegi tulla. Nad on harjunud, kohvitass näpus, trepikojas istuma,” räägib Meelis laginal naerdes. Pingelisem tööperiood algab kevadel, kui kurgitaimed kasvavad ja neid iga kolme-nelja päeva tagant ümber traadi ronima aidata tuleb.
Puurkaevu talul pole, vesi pumbatakse hiigelsuurde mahutisse tiigist. Sellepärast ei saa mehe sõnul kevadel ka liiga vara töödega alustada – tiik on jääs.
“Tänavu panime esimesed seemned mulda 20. märtsil. Aprilli lõpul olid meil oma pere jaoks kurgid juba laual,” räägib talunik. “Maikuus saime juba ka esimesed müügikurgid. Mul on kindel ostja, kes juba kümnel aastal järgemööda kõik mu kurgid on ära ostnud ja müüb need Tartu turul ja Lõunakeskuses maha. Kokkulepe on selline, et minu ülesostja ei virise, kui kurgikogus liiga suureks läheb. Probleeme pole olnud.”
Meelise sõnul on tal ka konkurente, kuid mitte nii palju, nagu nõukaajal oli, kui igas majapidamises kurgimajad püsti olid. Praegu olevat läheduses umbes kümme kurgikasvatajat, küttega kasvumaju neist kolmel-neljal.
’Libelle’-aeg paneb õhkama
Paarikümne aasta eest kasvas ’Libelle’, mis vajas tolmlemiseks mesilasi. Praegused kurgid on kõik isetolmlejad, mesilased rikuksid nende õied hoopis ära. Meelis meenutab, et ’Libelle’ andis väga rikkalikku saaki. “Tuhande taime pealt võis tonni kurke korjata. Praegu korjad kolme tuhande taime pealt viissada kilo, kui hästi läheb,” võrdleb Meelis. Seemned ostab mees ühest kindlast suurfirmast, väetised ja muu vajaliku samast.
Pingelist tööd tuleb peremehe sõnul teha rohkem kui pool aastat.
“Noh, ära tasub ikka, ilma kütteta majades ei tasuks küll,” möönab Meelis Mõisa. Lisaks kasvatatakse talu põllumaal vilja ning pereema käib ka tööl. Peremees arvab, et Eesti turule mahuks kodumaiseid kasvatajaid veelgi, sest kurki imporditakse päris suurtes kogustes.
“Inimesed ostavad Eesti kurki meelsasti ja hind oli kevadel päris hea. Talvel suure lumega kukkusid paljudel kasvuhooned sisse,” nendib Meelis. Kes kevadel uue maja pidi ehitama, see hakkas ka tavalisest kuu aega hiljem saaki saama.
Kui saak hea, siis hinnad madalad
Madise talus on kurgisaak peremehe sõnul tänavu hea , sest ööd on olnud soojad. Kurgi müügihind on aga kahjuks sama, mis oli krooni ajal, sest saak on hea ka teistel ja turul on kurke palju. Ka importkurki tuleb kõvasti sisse. See teeb meele kibedaks, ehkki peremees seda otsesõnu välja ei ütle. Viriseja ta ei ole, pigem naerune ja rõõmus.
“Võrreldes krooniajaga on turul kõik ülejäänud toidukraam peale kurgi kallimaks läinud,” möönab Meelis ja arvab, et kokkuvõttes peaks see tasuvuselt ligikaudu sama tulema – müüd siis vähem ja kallima hinnaga või rohkem ja odavamalt. Praegu on mehel tulud-kulud veel kokku löömata. Seda tehakse siis, kui hooaeg lõppenud ja paberimajanduse korrastamise aeg käes.
“Kuu aega peaks küll veel saaki korjata saama,” arvab Meelis. Pärast hooaja lõppu viiakse kilemajadest turbarennid välja ja enne talvepuhkuse algust läheb veel turba uuendamiseks. Madise talus jäetakse kile talveks kasvuhoonetele peale, et kevadel aegsasti alustada saaks. Ettenägelik peremees on kile pannud selliselt, et see talvel eriti palju lund ei koguks. Madise talus ongi pearõhk kevadisel varajasel saagil.
i
ÜLLE LÄTTE
