Tarbijauuringud näitavad, et toidukaupade pakendiinfot loeb vaid iga neljas ostleja. Enamasti vaadatakse hinda, seda teeb 70 protsenti Eesti elanikkonnast.
Ometi on just pakendid need infoallikad, mis aitavad teha teadlikumaid ja tervislikumaid valikuid. Et pakendile kirjutatud infost õigesti aru saada, on riik kehtestanud Eestis müüdavate toiduainete pakendimärgistusele üksikasjalikud reeglid. Sageli ongi tarbija jaoks probleemiks esitatud info üleküllus ja detailirohkus, mis tuleneb aga nõudest panna kirja kõik, mida toode sisaldab. Riigiti on nõuded mõnevõrra erinevad, seetõttu ei pruugi välismaiste tootjate kaup olla alati sama üksikasjaliku infoga varustatud, nagu see on Eesti toodete puhul. Alates 2014. aasta detsembrist nõuded muutuvad ja ühtlustuvad kogu EL-is. Toitumis- ja tervisealased väited, näiteks et toode on valgurikas või mõjub hästi südamele ja veresoonkonnale, on head argumendid, mida võib aga kasutada vaid siis, kui need on teaduslikult põhjendatud ning Euroopa Toiduohutusameti poolt kinnitatud.
Eesti toodete kvaliteedimärgid, nagu näiteks Pääsukesemärk, Ristikumärk või Lipumärk ja märge Eestis Kasvatatud, aitavad poeletil eristada kodumaiseid tooteid või neid, mis on imporditud toiduainetest siin valmistatud.
Igal toiduainel on märgitud tootja andmed või toote päritolumaa.
Toote koostisosade nimekiri näitab kahanevas järjekorras, mida on toote valmistamisel kasutatud. Koostisosadele peaksid suuremat tähelepanu pöörama need, kellel võib mõne koostisosa vastu talumatus või allergia esineda. Ka paljukardetud lisaainete ehk E-ainete puhul tuleb üle rõhutada, et kõik Eesti tööstustes kasutatavad lisaained on tervisele ohutud ja neid on lisatud minimaalsetes kogustes. Sageli tähistatakse E-numbriga ka koduköögis tarvitatavaid või looduses leiduvaid aineid, nagu säilitusaine bensoehape, sidrunhape.
Toitumisalane teave on pakendil kirjas tabeli või loeteluna ja seal on märgitud toiduaines sisalduvad energia, rasvade, süsivesikute, valkude ja soola kogused
GDA-märgistuse ehk info soovituslike päevaste toitainekoguste kohta (guideline daily amounts) lisamine on vabatahtlik. Ühtse märgistuse eesmärk on aidata tarbijal kiirelt ja lihtsalt aru saada, kui palju energiat ja erinevaid toitaineid toote tarbimisel saab, tuues välja just selliste ainete kogused, mille soovituslikust suurem pikaajaline tarbimine on ohuks meie tervisele. Arvestus on toodud ühe toiduportsjoni kohta ning arvestatud päevaseks soovituslikuks koguseks.
Lisaks säilivusajana märgitud kuupäevale on oluline tähele panna, kas juurde on märgitud sõnapaar “parim enne” või “kõlblik kuni”. “Parim enne” märgistusega toode sobib tarbimiseks ka mõnda aega pärast kuupäeva möödumist. “Kõlblik kuni” tähistab aga kuupäeva, mille järel hakkab toode riknema ning seda ei ole enam soovitatav tarbida.
Toote pakendilt leiab info selle kohta, millisel temperatuuril ning millises keskkonnas tuleb toitu säilitada.
Rohkem infot toidu märgistuste, tööstusliku valmistamise ja kasutatavate lisaainete kohta leiab kodulehelt tunnetoitu.ee, http://www.epkk.ee/3575 ja http://www.agri.ee/toidumargised-2
SIRJE POTISEP,
toiduliidu juhataja
