Vaidlus Savisaarega oli pühendatud õhukesele või paksule riigile. Üheks lahkarvamuseks oli 2007. aasta riigieelarve seletuskiri, mille olemasolu Savisaar kuidagi tunnustada ei tahtnud. Õnneks oli see mul kaasas.
Savisaarele tundus, et tegemist on mingi isamaaliitliku trikiga, mille käigus on tema tehtud eelarve salakavalalt millegi muu vastu välja vahetatud. Räägiksin selle asja siin veel kord lahti. Iga huviline saab minu juttu rahandusministeeriumi koduleheküljelt uurida, seal tuleb avada 2007. aasta riigieelarve, selle alt riigieelarve seletuskiri ning sellest omakorda lehekülg 25 pealkirjaga “Kulude liigendus tegevusalade COFOG kaudu”.
Loodan, et järgmine selgitus aitab igal huvilisel üldse paremini riigieelarve seletuskirjast ehk Riigikogu kõnepruugis “kollaseks koletiseks” kutsutud koguteosest aru saada. Nimelt pole ühe või teise valitsuse prioriteetidest võimalik aru saada vaid ministeeriumide kasvunumbreid jälgides. Eelarve kasvab normaalsel aastal nimelt niikuinii — ning koos sellega kasvavad ka rahaeraldised. 2007. aastal kasvasid eelarvekulud näiteks 21,40 protsenti.
Selleks, et aru saada, millised alad või küsimused on antud hetkel võimul olevale koalitsioonile olulised, tuleb jälgida, millistele aladele antakse eelarve üldisest kasvutempost aeglasem ja millistele kiirem kasv. Veelgi lihtsam on toimuvast aru saada, analüüsides, millise osakaalu ühed või teised kulutused riigieelarvest moodustavad, ning võrrelda seda sellega, millise osa nad moodustasid eelmisel aastal.
Tulemus on lihtne: alad, mille osakaal eelarves kasvab, on valitsusele olulised, ja alad, mille osakaal eelarves väheneb, pole seda mitte. Rääkida, et “me andsime haridusele mitusada miljonit lisaraha” on tegelikult demagoogia, mis tegelikke prioriteete ei näita ja võrdub omaaegse ENSV-s räägitud teooriaga, mille kohaselt kõike võrreldi 1913. aastaga.
Mis siis 2007. aasta eelarves toimub võrreldes 2006. aastaga? Peatuksin aladel, millest vaidluses juttu oli.
Kulutused tervishoiule jäid praktiliselt samale tasemele. Tabelist nähtub üheselt, et 2007. aasta eelarves polnud selle suurele kasvule vaatamata mitte olulised haridus või sotsiaalne kaitse, vaid valitsemiskulutuste ehk paksu riigi kasv. Valitsemiskulude hulka ei kuulu samas toodud seletuse kohaselt seejuures ei politseinike ega õpetajate palgad. On kurb, et majandusminister pole enda poolt esitatud arvutustest huvitatud, veelgi kurvem, et ta neid maha salata üritab. Nii pole Eestit võimalik juhtida.
MART LAAR,
Riigikogu liige, IRL
