Kuidas läheb Eesti mahesektoril

Et mahetoit on trendikas, loodussõbralik ja tervisele hea, teab Eestis vähemalt iga teine noor ema. Üle 82 protsendi Eesti tarbijatest sooviksid tarbijaküsitluste andmeil osta just mahetoitu. Just seepärast areneb kiiresti ka Eesti mahesektor.

Eesti põllumajandusmaast 15 protsenti on mahepõllumajandusmaa ja sellega oleme Euroopa Liidus koguni kolmandal kohal. 2013. aasta esialgsetel andmetel on Eestis mahepõllumajanduslikku maad üle 153 000 hektari. Lisaks on mahejärelevalve all ligi 130 000 ha looduslikke alasid, kust korjatakse marju ja seeni

Vajalikud eeldused mahetoidu tootmiseks on niisiis olemas. Nõudlus keskkonna- ja tervisesõbralikuma toidu järele kasvab kogu maailmas ja tulevikku vaatav põllumees võib olla kindel, et see on tõusev trend.

Üks suuremaid Eesti mahetootjaid, Saidafarm, pälvis möödunud aastal näiteks Läänemeresõbraliku talu tiitli säästvate ja uuenduslike meetmete suures mahus rakendamise eest. Farmil on 1000 hektarit maad, 500-pealine kari ja kokku toodetakse 17 piimatoodet, millest enamik on mahedad.

Alates 1999. aastast on Eesti mahetootjate arv kasvanud 89lt 1500ni. Kaks kolmandikku neist tegeleb loomakasvatusega ja sektorit iseloomustab karjade laiendamine. Mahelammaste ja –veiste, eelkõige lihaveiste arv on viimase viie aastaga peaaegu kahekordistunud. Näiteks oli 2012. aastal kogu Eesti lambalihast ligi 36 protsenti mahetoodang.

Mahetoodangu töötlejaid-turustajaid on 180 ringis, kuid kasvav nõudlus ja valdkonna arengu toetamine on sedagi arvu kiirelt kasvatamas. Lähiaastail plaanitakse uue maaelu arengukava mahetoetused suunata just nimelt mahetoodangu ja -töötlemise suurendamisele. 2012. aastal moodustasid töödeldud mahetoodangust tera- ja kaunviljatooted 45 protsenti, piimatooted üheksa protsenti, köögivili ja puuvili 14 protsenti, lihtpagari- ja kondiitritooted seitse protsenti ning lihatooted 11 protsenti. Uute toodetena lisandusid piiritus ja viin, soja- ja kalatooted ning pärm. Näiteks 2012. aastal turule tulnud “Pagar Võtaks!” ökopagaritooted ja La Muu ökojäätised on mahepoodides suure nõudluse tõttu alatasa otsas.

Maheteravilja toodete ja marjade ekspordis on Eestil head kontaktid Lätis ja Leedus, aga ka näiteks Saksamaal ja Itaalias. Tänavu sügisel avatud Balti riikide suurim maheviljaterminal, kus saab hoiustada kuni 17 000 tonni vilja, võimaldab eksporti veelgi kasvatada.

See artikkel ilmus ka Maablogis

i

TOOMAS KEVVAI, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler