Kuidas kultiveerida võõrpuuliike?

Eestis on võõrpuuliikidest lubatud metsapuuna kultiveerida musta ja serbia kuuske, keerdmändi ja punast tamme, harilikku ebatsuugat ja siberi nulgu, hübriidhaaba ja erinevaid lehiseliike: euroopa, siberi, jaapani, kuriili, eurojaapani ning siberi lehise vene teisendit. Tuleb teada vee- ja temperatuurirežiime Olulisim on teada kultiveeritava võõrpuuliigi nõudlust vee- ja temperatuurirežiimi, mulla happesuse, toitainesisalduse ning külmakindluse suhtes. Ebasobivatesse tingimustesse istutatud taim jääb kõrguse juurdekasvus tagasihoidlikuks ning haigestub kergemini. Üleliigne ei ole ka teha majanduslikke arvestusi, võrreldes tehtavaid kulutusi loodetava tuluga. Jõgevamaal tehtud katsetes on väga head kasvu näidanud võrreldes teiste lehiseliikidega eurojaapani lehis, mis on jaapani ja euroopa lehise hübriid. Eurojaapani lehis on valgusenõudlik puuliik, mis ei talu liigniiskust. Head kasvu näitab see rähksel, liikuva põhjaveega mullal. Kasutage aklimatiseerunud puudelt kogutud seemneid Kindlasti tuleks uurida kultiveerimismaterjali päritolu: kas taim on kasvatatud Eestis aklimatiseerunud puult korjatud seemnetest või on taime kasvatamiseks seeme Eestisse sisse toodud. Loomulikult esineb liigisisest varieeruvust ka Eestis aklimatiseeritud seemnest kasvatatud taimede hulgas – mõned taimed on keskkonnamõjudele vastupidavamad kui teised. Paremaid tulemusi on võimalik saada juba aklimatiseeritud seemnest kasvatatud taimede puhul. Külmahellade liikide (eriti kuuseliikide) kultiveerimisel võib kasutada teiste puuliikide turbe alla istutamist. See aitab just noores eas vähendada külmakahjustusi ning vältida taimede põõsastumist. Vajavad rohkem hoolt Üldjuhul on võõrpuuliikide taimed vastuvõtlikud mitmesugustele seenhaigustele ja kahjustustele ning nõuavad rohkem hoolt kui kodumaised puuliigid. Aeglasekasvuliste liikide puhul tuleb suurt tähelepanu pöörata heintaimede tõrjele. Ulukitest armastavad jänes ja metskits eriti just võõrpuuliike kärpida ning sokud oma sarvi vastu neid puid nühkida. Ulukikaitseks tuleks kasutada tüvekaitsmeid või repellente. Suurulukite kaitseks võiks selliseid kultuure isegi tarastada. Erinevate kaitsemeetmete rakendamine suurendab kultiveerimiseks tehtavaid kulutusi.

EDA TETLOV

blog comments powered by Disqus