Tõsiasi, et majanduse arengust sõltub Eesti riigi areng ja inimeste heaolu kasv, on üldtuntud ja keegi pole seda vaidlustanud. Kas seda teadmist riigi igapäevasel juhtimisel ka meeles peetakse, on iseasi. Tundub, et valitsuskoalitsioonile tuleb see meelde vaid teledebattides, kui on vaja tõrjuda opositsiooni nõudmisi tõsta lastetoetusi. Kohalikele omavalitsustele heidetakse aga ette nende suutmatust ja saamatust arendada ettevõtlust. Regionaalministri büroost tulevad seisukohad viitavad otseselt omavalitsuste nõrkusele ja puudulikule kompetentsile.
Ettevõtjad pole rahul
Eesti Kaubandus – ja tööstuskoda korraldas 2012. aastal kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuringu. Selle tulemused kinnitasid, et üle 90 protsendi vastajatest on pidanud suuremal või vähemal määral suhtlema kohaliku omavalitsusega (edaspidi KOV). Seega mõjutab KOV-i suhtumine ja hoiak ettevõtlusse paljusid ettevõtteid ning seeläbi ka Eesti majandust.
Ettevõtete rahulolu omavalitsuste suhtumisega ettevõtlusse ei ole väga kõrge. Üldistatult võib öelda, et ainult ühe kolmandiku vastajate hinnangul on need ettevõtjasõbralikud. Teine kolmandik leiab, et KOV-ide suhtumine ja hoiak ettevõtlusse on ettevõtjavaenulik ning kolmas kolmandik peab nende suhtumist neutraalseks või ei oska sellele hinnangut anda. Üle 70 protsendi uuringus osalenuist vastas küsimusele, kas KOV on soodustanud või toetanud ettevõtte tegevust, eitavalt.
Uuringu tulemustest nähtub, et ettevõtjate hinnangul on põhilisteks probleemideks KOV-i puuduv huvi ja motivatsioon ettevõtluse arengule kaasa aidata (66 protsenti), puudub seadusest tulenev kohustus ettevõtlust soodustada (33 protsenti), omavalitsuste ametnike ebakompetentsus (29 protsenti), rahaliste vahendite puudumine (26 protsenti) ja korruptsioon (21 protsenti).
Ettevõtjaid peaks kaasama rohkem
Uuringu tulemused näitavad, et KOV-id võiksid pöörata senisest enam tähelepanu piirkonna turundusele (40 protsenti uuringus osalejatest). Lisaks näevad uuringus osalenud ettevõtted ühe võimaliku meetmena KOV-ide ettevõtjasõbralikkuse suurendamisel omavalitsuste töötajate senisest suuremas mahus koolitamisest ettevõtlusteemadel (30 protsenti vastajatest).
Samuti soovitab iga neljas uuringus osalenu KOV-il ettevõtteid arengukavade ja strateegiate väljatöötamisse reaalselt kaasata.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt kuuluvad ettevõtluse regionaalse arengu küsimused majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi valitsemisalasse. Samal ajal näevad poliitilised ja strateegilised raamdokumendid, nagu näiteks “Eesti ettevõtluspoliitika 2007-
Sotsiaaldemokraatlik erakond esitas 19. juunil Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas pööratakse tähelepanu sellele, et ettevõtluskeskkonna arendamine ning avaliku sektori osalemine töökohtade loomises on valdkond, mis on seadusandluse tasemel seni suhteliselt napilt reguleeritud.
Koos saab rohkem ära teha
Kohalikel omavalitsustel on ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks laialdased võimalused. Mõeldud on omavalitsuste individuaalset tegevust ettevõtluskeskkonna arendamisel või siis osalemist ühisprojektides koos maakondlike arenduskeskustega või teiste partneritega nii individuaalselt kui omavalitsusliku koostöö raames omavalitsuste liidu kaudu. Ettevõtluskeskkonda arendavad ja töökohti loovad tegevused võivad kätkeda üldhariduskoolides ettevõtlusõppe ja karjäärinõustamise korraldamist, kohaliku ettevõtluskeskkonna tutvustamist ja turustamist, koostööd riigiga kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamisel ja aktiivsete tööturumeetmete rakendamisel, ettevõtlust toetavate planeeringute algatamist, ettevõtlust toetava taristu rajamist, stardiabi pakkumist, inkubatsiooniteenuse osutamist, omavalitsusametnikele ja alustavatele või tegutsevatele ettevõtjatele koolituste korraldamist, paindlike töövormide rakendamisele kaasa aitamist, töö- ja pereelu toetavate avalike teenuste osutamist ja palju muud.
Eelnõuga sooviti muuta Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse sätteid, millega pannakse kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusüksuste liitudele seadusest tulenev kohustus tegeleda ettevõtluskeskkonna arendamisega ja töökohtade loomisega. Eelnõu eesmärk oli laiendada ettevõtluskeskkonna arendamise ja töökohtade loomise kohustust kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusüksuste liitudele ning eraldada omavalitsustele ka vastavad rahalised vahendid. Lähtudes Eestis püstitatud majandus- ja regionaapoliitilistest eesmärkidest, on ettevõtluskeskkonna arendamine pelgalt riiklikul vastutusel ebapiisav, eriti olukorras, kus riigi üldpoliitilised dokumendid ja riiklikud strateegiad rõhutavad ettevõtluskeskkonna arendamise olulisust kohalikul ja regionaalsel tasemel. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja töökohtade loomise tagamiseks on vajalik kaasata seaduse tasemel kohalikud omavalitsused ettevõtluskeskkonna arendamisse ja suurendada kõnealusele valdkonnale riigieelarve kulusid.
Uued ettepanekud tuleva aasta 1. märtsiks
Valitsus esitas arvamuse esitatud eelnõu kohta käesoleva aasta 26. juulil, kus muu hulgas öeldakse, et esitatud eelnõu ei paku lahendusi ja seetõttu on vajalik välja töötada kompleksne lahendus, kus vastavalt praktilised võimalused ettevõtluskeskkond mõjutada ja töökohti luua sätestatakse ka erinevates valdkonnaseadustes.
Arvestades eeltoodut, esitas riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tänavu 20. novembril riigikogu juhatusele eelnõu teha valitsusele ettepanek töötada tuleva aasta 1. märtsiks välja kohalike omavalitsuste poolt ettevõtluse toetamise kompleksne lahendus, kus praktilised võimalused ettevõtluskeskkonda mõjutada ja töökohti luua sätestatakse ka valdkonnaseadustes.
i
JÜRI MOROZOV, riigikogu liige, SDE Jõgevamaa piirkonna esimees
