Haldusreformi eel on põhjust otsida uusi viise oma kodukandi väärtuste ja ühtsustunde hoidmiseks ja suurendamiseks. Kuidas jätkuvalt kogukonnaelu toetada ning inimesi kokku tuua? Vabaühenduste liidu EMSL üle-Eestiline kogukonnapraktika programm loob juurde ühe võimaluse, kuidas lapsevanemad, kogukonnad ja koolid saavad noori valmistada ette muutuste ellu viimiseks, andes selleks praktilisel kogemusel põhineva hüppelaua. Kogukonnapraktika programmi üks eesvedajatest, Helen Talalaev, rääkis, mida programm ühele kogukonnale annab ja miks peaks selles kaasa lööma.
Neli aastat tagasi kutsus Eesti vabaühenduste (mittetulundusühingute ja sihtasutuste) katusorganisatsioon EMSL ellu kogukonnapraktika programmi, mille idee on lihtne: õpilased löövad kodanikuaktiivsuse kogemuse saamiseks mõne nädala jooksul ligikaudu 15 tunni jagu kaasa mõne kodupiirkonna organisatsiooni tegevustes, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet. Nad näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus, ning saavad teada, milliseid ühiskonna probleeme vabaühendused lahendavad ning miks nad seda teevad.
Noored saavad väärt kogemuse oma kogukonnast
Nii vabaühenduste, õpetajate kui noorte endi sõnul on kogemus, mida kogukonnapraktika käigus saadakse, väga väärtuslik. Noored mõistavad, et ühe – tihtipeale ka päris esimese – töökogemusena on praktika väärt samm edasise karjääri kavandamisel. Oluline on ka midagi oma kätega ära teha ja ennast kasulikuna tunda. Varasematel aastatel on noored kogukonnapraktika raames korraldanud üritusi, pakkinud ja jaganud toiduabipakke, osalenud värbamisprotsessis, hoolitsenud laste ja loomade eest, kogunud annetusi, viinud läbi küsitlusi, otsinud sponsoreid, loonud andmebaase, jäädvustanud sündmusi videotes ja fotograafidena, puhastanud matkarada ja aidanud veel väga mitmel erineval moel.
Võidavad ka kogukond ja vabaühendused kodupiirkonnas
Vabaühendused leiavad oma meeskonda lisajõudu, värskeid ideid ning võimaluse avastada noorte maailma. Paljud juhendajad vabaühendustes rõõmustavad, et praktikandid aitavad päriselt tööd teha ja muutusi saavutada. Tõdetakse, et kuigi praktikantide juhendamine võib näida lisatööna, mis nõuab eraldi läbimõtlemist, ettevalmistamist ja aega, toovad praktikandid ühendusse energiat ja teotahet, mis juhendamise pingutuse üle kaalub. Rääkimata vahvatest koostöösuhetest, kus ühing saab praktikandi näol uued vabatahtlikud, liikmed või lausa töötajad. Nii saab kohalik kogukond juurde hulgaliselt teadlikumaid noori, kes kodukoha arengus tahavad kaasa rääkida.
Kogukonnapraktika toob kooli põnevaid kogemusi ja arutelusid
Sel kevadel kohtus president Kersti Kaljulaid kogukonnapraktika tegijatega Rakvere reaalgümnaasiumis ning soovitas kogukonnapraktika programmiga liitumist kõikidele koolidele ja vabaühendustele. President tõi esile, et kõige olulisemaks programmi tulemuseks on selgem arusaam, et elu meie ümber on just selline, milliseks ta ise oma ettevõtmistega kujundame, ning igaüks saab seejuures oma oskuste ja teadmistega panustada.
Õpetajad hindavad praktilist kogemust, mille õpilased kogukonnapraktikat tehes saavad. Praktikakogemused võimaldavad ühiskonnaõpetuse tunnis arutleda mitmete teemade üle, mis Eesti ühiskonnas on olulisel kohal. Näiteks kõneldakse vaesuse ja ebavõrdsuse teemal, arutatakse koostöö ja abivalmiduse tähtsuse üle ning mõtiskletakse, miks inimesed koduloomi hülgavad. Sageli arutatakse ka vabaühenduste toimimise ja vabatahtliku tegevuse üle ning tekib ideid, mida oma kodupiirkonnas saaks ise ette võtta. Paljude noorte jaoks on üllatav, kui palju tööd vabatahtlikuna ära tehakse. Samas on silmiavav, et vabaühendustes on võimalik ka palgalist tööd ning karjääri teha.
President Kersti Kaljulaid on öelnud, et kõige olulisemaks kogukonnapraktika programmi tulemuseks on selgem arusaam, et elu meie ümber on just selline, milliseks ta ise oma ettevõtmistega kujundame, ning igaüks saab seejuures oma oskuste ja teadmistega panustada.
Õpetajate sõnul laiendab kogemus oluliselt tunnis antud teoreetilisi teadmisi, muudab ainetunnid huvitavamaks ja aitab õpetajatel paremini oma õpilasi ning nende võimeid tundma õppida. Samuti toovad õpetajad välja, et kogukonnapraktika annab kodanikuaktiivsuse kogemuse – noored saavad aru, et oma väikeste tegudega ongi neil võimalik ühiskonnas midagi muuta, midagi ära teha.
Kuidas programmiga liituda
Kogukonnapraktika programmiga on algava õppeaasta eel liitunud juba üle 20 kooli üle Eesti. Sellest sügisest liigume edasi uutesse koolidesse ja piirkondadesse Põlva-, Valga-, Pärnu- ja Ida-Virumaal ning jõuame saartelegi. Programmi ning vahva kogukonnaga liituma on oodatud aga kõigi maakondade koolid ja vabaühendused, sest soovime, et noored kõikjal Eestis saaksid võimaluse ja kogemuse kodanikualgatustes kaasa löömisest. Huvi korral võtke ühendust meiliaadressil helen@heakodanik.ee ning uurige programmi kohta lähemalt ka kogukonnapraktika kodulehelt.
Kogukonnapraktika programm on haridus- ja teadusministeeriumi noortegarantii osa ja seda rahastatakse 2015-2018 aastatel haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.
LIIA RINGO, EMSL digitöötubade projektijuht ja KKP kommunikatsioon
